/nginx/o/2011/03/07/532869t1he503.jpg)
Eesti kirikute olukord on muutunud sedavõrd kehvaks, et Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder kritiseeris oma iseseisvuspäeva jutluses otsesõnu hiiglaslike kultuurirajatiste ehitamist ajal, mil arhitektuurimälestised lagunevad, kirjutab Nils Niitra tänases Postimehes.
«2007. aastal oli Eestis 500 avariilist mälestist, sealhulgas pühakojad, nüüdseks on see number muutunud neljakordseks,» ütles Põder. «Arvestuse järgi hävib kümne aastaga rohkem kui veerand praegustest objektidest. Ilmselt on mõistlik oodata uute kultuurirajatistega seni, kuni on tagatud ajalooliste väärtuste püsimine ja korrasolek.»
Luterlikul kirikul on 157 mälestisena kaitse all olevat kirikuhoonet ja konsistooriumi avalike suhete spetsialisti Arho Tuhkru hinnangul on neist enam-vähem korras umbes pooled. Neist omakorda on päris hullus seisus 14 kirikut. Paljudel on avariilises seisus põrand ja katus, aga leidub ka mardika- ja seenekahjustusi. EELK kantsleri Urmas Viilma sõnul on 14 kirikut veel väga tagasihoidlik hinnang.
Kirikuhooned kuuluvad lõviosas kogudustele, ent Tuhkru hinnangul peaks muinsuskaitseobjektide korrashoiuga tegelema riik, mitte sageli veel vaid mõnekümneliikmelised kogudused.
«Riik on pannud kirikule muinsuskaitseseadusega lisakoormise,» väidab Tuhkru. «See tähendab eritingimustega arvestamist ja seega tunduvalt kallimate ehitusmaterjalide ja -firmade kasutamist, kui koguduse endi vajadusi silmas pidades tegelikult on oluline.»
Tegelikult on riik siiski 2004. aastal alanud pühakodade programmi kaudu kirikute korrashoidu toetanud kokku 102 miljoni krooniga. Samas hindas riik ise programmi vajaduseks läinud kümnendi alguse hindade juures enam kui kuus korda suurema summa ehk 633 miljonit krooni.
Kantsler Viilma sõnul ei soovi EELK veeretada vastutust kirikute korrashoiu eest täielikult riigi õlule. «Kui lüüa kokku need summad, mis on tulnud paarikümne aasta jooksul väliskogudustelt meie kirikute remondiks, võib öelda, et riigil peaks isegi natuke häbi olema,» räägib ta. «Ootame praegu lihtsalt riigi panuse olulist suurendamist.»
Pühakodade programm peaks riigi enda plaani järgi lõppema 2014. aastal, aga isegi suurimad optimistid mõistavad, et riik jätab töö tegemata. Eelmisel aastal andis riik pühakodade programmi raames kirikute remondiks vaid 8,8 miljonit krooni ja sellest viis miljonit sai EELK.
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn tunnistab, et riigi panus pühakodade programmi on võrreldes 2008. aastaga kolm korda vähenenud ja on ka tänavu samas suurusjärgus mulluse 8,8 miljoni krooniga. Põhjuseks teadagi masu.
Sel aastal panustab riik Pärna andmetel kirikutesse 38 miljonit krooni. Pärna sõnul on kultuuriministeeriumi kaudu esitatud ka taotlused kümmekonna kiriku remondiks CO2 kvootide müügist laekuva rahaga.