:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6284005t1h6d4e.jpg)
Riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe kandideerib sellele ametikohale ka uueks viieaastaseks ametiajaks.
Maria Alajõe kandideerib uuesti riigikogu kantselei direktoriks (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alajõe ütles Postimehele, et esitas oma kandideerimisdokumendid riigikogu kantselei direktori konkursile ja soovib jätkata eesseisvate projektide läbiviimist.
Ta märkis, et kantselei jaoks on lähimad aastad seotud tõsiste väljakutsetega ning näiteks Euroopa Liidu eesistumise parlamentaarsete tegevuste ettevalmistusfaas on nüüdseks läinud üle reaalseks igapäevatööks.
«Alanud on «Eesti Vabariik 100» ja riigikogu 100 ürituste periood, käivitumas on Arenguseire Keskuse töö ja palju muud. Olen osalenud nende ürituste ja tegevuste ettevalmistamisel ning soovin anda oma panuse nende õnnestumisse,» ütles Alajõe.
Riigikogu kantselei direktori konkursile laekusid eilseks tähtajaks, kolmapäevaks, 26 kandidaadi avaldused.
Riigikogu kantselei direktori konkursi viib läbi ja kandidaate hindab personaliotsingufirma Fontes PMP, mis esitab veebruari teises pooles riigikogu juhatusele 3-4 kandidaati, ütles riigikogu kantselei kommunikatsioonijuht Urmas Seaver Postimehele.
Riigikogu juhatus valib konkursi võitja märtsis. Valituks osutunu astub ametisse 15. juulil. Kantselei direktori teenistustähtaeg on viis aastat.
Riigikogu kantselei direktori põhipalga suurus on vahemikus 3800-4500 eurot.
Riigikogu kantselei direktori ülesanne on kantselei juhtimine. Kantselei direktor püstitab organisatsiooni strateegia ja tagab selle elluviimise. Riigikogu kantselei direktor esindab kantseleid suhetes avalikkusega.
Maria Alajõe juhib riigikogu kantseleid 2012. aastast, tema viieaastane ametiaeg saab läbi tänavu juulis.
Maria Alajõe tõusis avalikkuse tähelepanu alla mullu sügise, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus küsis presidendiametist lahkunud Toomas Hendrik Ilveselt Ärma talu haldavale firmale OÜ Ermamaa eraldatud toetusest tagasi vaid 10 protsenti ehk 19 039 eurot.
EAS lähtus tagasinõuet esitades EASi juhatuse 30. märtsi 2012 otsusest, mille kohaselt küsib EAS toetuse tagasi vaid osaliselt, juhul kui Ilvese presidendiametist lahkumisel ei jätka Ärma talu tegevust turismitaluna, nagu nägid ette toetuse andmise tingimused. 2012 aasta märtsis tehtud otsuse ajal oli EASi juht Maria Alajõe.
Novembri algul tutvustatud rahandusministeeriumi auditist selgub aga, et Toomas Hendrik Ilvese ettevõte Ermamaa peaks maksma Ettvõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) tagasi 90 protsenti Ärma talu ehitamiseks saadud toetusest ja EAS on eksinud, esitades vaid 10-protsendilise tagasinõude. Euroopa Komisjon teatas, et nemad asjasse ei sekku ning asi tuleb lahendada Eestis.
Hiljem selgus EASi juhatuse esimees Maria Alajõe uuris 2012. aastal võimalust jätta presidendi toonase abikaasa Evelin Ilvese firmale Ermamaa makstud 190 000 euro suurune toetus täielikult Eesti maksumaksja õlule. Pärast presidendipaari lahutust läks OÜ Ermamaa täies ulatuses Toomas Hendrik Ilvese omandusse.
Postimees on varem kirjutanud, et EAS küsis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvamust, kas MKM peab põhjendatuks katta tagasinõue Phare programmi reservist. Phare programmi eesmärk oli hoopis toetada Ida-Euroopa riike enne ühinemist Euroopa Liiduga. Toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts pidas sellist lahendust vastuvõetamatuks ning ta soovitas EASil kiri tagasi võtta.
Maria Alajõe selgituse järgi nägi EAS ühe võimalusena OÜ Ermamaale makstud toetuse katteallika muutmist, millega viia projekt unikaalsete asjaolude tõttu välja struktuuritoetuste regulatsiooni alt. Unikaalse asjaoluga pidas EAS silmas seda, et turvanõuete tõttu ei olnud võimalik ametisoleva presidendi kodutalus turismiteenust pakkuda.
«Seega küsis EAS juhatus 2012. aasta jaanuaris MKM seisukohta katteallika muutmise kohta. Rahastamine EAS reservide arvel oleks võimaldanud sõlmida toetuse saajaga eraldi lepingu, millega kohustada teda projekti jätkama peale presidendi ametiaja lõppu või tagastama toetuse mitte koheselt vaid pikema perioodi jooksul. 2011 aastal oli EAS arvestuste järgselt tagasinõude summa oluliselt suurem,» on Alajõe selgitanud.
EAS arvestuste kohaselt tuli sihtotstarbelise kasutusena käsitleda vastavalt seadusele ja EL määrusele aega otsuse tegemisest, ehk vahemikus 13. märts 2006 kuni august 2007, seega üks aasta ja viis kuud. Ülejäänud perioodi arvestati talu osalise sihtotstarbelise kasutamisena.
«Toetuse saaja ei olnud võimeline nimetatud summat koheselt välja maksma ja taotles hoopis äriplaani elluviimise aja pikendamist. MKM-ist kahjuks EAS-i juhatusele sellele kirjale mingit tagasisidet ei antud, mistõttu ei saanud sellist lahendusvarianti ka rohkem analüüsida,» selgitas Alajõe.