/nginx/o/2008/12/03/100112t1hebbf.jpg)
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis oma tänase otsusega, et Tallinna linna sünnitoetuste maksmise kord on põhiseaduspärane. üks riigikohtunik jäi otsuse suhtes eriarvamusele.
Riigikohus tunnistas Tallinna sünnitoetuste maksmise korra põhiseaduspäraseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse esitas mullu 28. oktoobril õiguskantsler.
Esmalt leidis riigikohus, et sünnitoetuse eesmärk ei ole mitte toetada last, vaid toetada last ja tema vanemaid ühiselt, tagades neile parema toimetuleku lapse sünniga kaasnevate kulutustega, teatas riigikohtu kommunikatsiooniosakonna juhataja Eveli Kuklane.
«Kuigi kohalik omavalitsus peab igal juhul arvestama põhiseaduse paragrahvis 12 sätestatud võrdse kohtlemise nõuet, on omavalitsus oma valikutes vabam, kui tegemist ei ole toetuste või teenustega puudust kannatavatele isikutele,» seisab otsuses.
Riigikohus leidis, et kuigi kohalik omavalitsus ei osuta teenuseid otseselt vastutasuna isikute panuse, sealhulgas tulumaksu laekumise eest, on kohaliku omavalitsuse ja isiku suhe siiski vastastikune. Kuna toetuse saajateks on laps ja vanemad ühiselt, siis on ka vastastikuse suhte osapooleks laps ja vanemad ühiselt. Seetõttu pidas riigikohus lubatavaks nõuda nii lapse kui ka mõlema vanema Tallinna elanikuks olemist.
Riigikohtu hinnangul on õiguspärane kohaliku omavalitsuse püüe tagada, et tema territooriumil elavad isikud ennast ka elanikena registreeriksid. Kolleegium tõi välja, et kohalikud elanikud maksavad osaliselt tulumaksu kohaliku omavalitsuse eelarvesse, mille abil on kohalikul omavalitsusel omakorda võimalik neile teenuseid osutada.
«Isikud, kes elavad kohalikus omavalitsuses, kasutavad kohaliku omavalitsuse pakutavaid teenuseid, kui mitte muud, siis vähemalt avalikku tänavavõrku ja -valgustust,» märgib kolleegium lahendis.
Linnavolikogu määrus ei reguleeri otsesõnu sünnitoetuse maksmist juhul, kui lapsel on ainult üks vanem, see tähendab et kas lapsel ei ole isa või on üks vanem surnud. Kolleegium hindas vaidlustatud sätete põhiseaduspärasust selles olukorras ja leidis, et teise vanema puudumisel tuleb tõlgendada korda selliselt, et üksikvanemal on õigus sünnitoetust saada. Vastupidine tõlgendus oleks põhiseaduse vastane.
Riigikohtunik Jüri Põld jäi põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse suhtes eriarvamusele.
«Nõustun otsuse põhjenduste I osaga. Otsuse resolutsiooniga nõustun osas, milles resolutsioon on seotud otsuse põhjenduste I osaga. Ma ei nõustu otsuse põhjenduste II osaga ja otsuse resolutsiooniga osas, milles resolutsioon on seotud otsuse põhjenduste II osaga. Arvan, et õiguskantsleri taotlus tulnuks rahuldada osaliselt ja Tallinna linnavolikogu 10. veebruari 2005. a määrusega nr 13 kinnitatud «Perekonna sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise korra» punktid 3.1, 3.2 ja 3.5 tulnuks tunnistada põhiseaduse vastaseks osas, millest tulenevalt on toetuse saamiseks nõutav mõlema lapsevanema olemasolu,» kirjutab Põld otsusele lisatud eriarvamuses. Riigikohtunik ei nõustu otsusega veel mitmes punktis.