/nginx/o/2016/05/23/5426107t1hfd1a.jpg)
Riigihalduse minister Mihhail Korb kohtus täna Riigi Kinnisvara ASi (RKAS), Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse, kultuuriministeeriumi ning SA Kalaranna Patarei esindajatega, et kuulata ära osapoolte visioonid Kalaranna fordi ehk merekindluse tuleviku kohta.
«Patarei merekindlus on unikaalne kultuurimälestis ja olen huvitatud parima lahenduse leidmisest, et kindlus aktiivseks kasutuseks kiiresti korda teha,» ütles Korb.
Kohtumisel selgitasid osapooled oma arusaama Patarei merekindluse kasutusvõimalustest, arvestades objekti unikaalsust ja terviklikku linnaruumi. Arutelul osalenud olid ühel meelel ajaloolise merekindluse rekonstrueerimise vajalikkuses, kuid selle saavutamiseks vajaliku viisi ja finantseerimisallika kohta olid arvamused erinevad.
Hoone haldajana on RKAS välja pakkunud, et hoonekompleksi kordategemiseks tuleb kaasata erainvestoreid, mis on praegu teadaolevatest võimalustest kõige reaalsem ja kiireim viis aastaid lagunevana seisnud merekindluse korrastamiseks ja avalikus linnaruumis kasutusele võtmiseks. Erakapitali osalemine Patarei kompleksi arendamisel on vajalik ka visiooni ja uute ideede kaasamise tõttu.
SA Kalaranna Patarei esindajad on pakkunud välja idee jätta kompleks riigi, linna või sihtasutuse/mittetulundusühingu või nende moodustava MTÜ valdusse ning võtta põhiosas kasutusse paljude funktsioonidega kompleksina, arvestades ehitise ajaloolist eripära. Müügis nähakse ohtu, et uus omanik jätab ajaloolise hoone hooletusse ja hakkab rajama eelkõige tulutoovat uut kinnisvara. Ka ei toetata kompleksi jagamist osadeks.
Põhja-Tallinna linnaosa, kus asub Patarei merekindlus, toetab hoone rekonstrueerimisel nii ajaloolise kindlushoone kui ka mereääre avatuks jätmist linnaelanikele.
RKASi hinnangul maksab Patarei merekindluse kogu kompleksi rekonstrueerimine ja ülalpidamine 30 aasta lõikes suurusjärgus 150 miljonit eurot. Investeering moodustaks sellest hinnanguliselt 60–85 miljonit eurot ja ülalpidamiskulu ligi kolm miljonit eurot aastas.
«Enne Patarei merekindluse tuleviku kohta lõpliku otsuse tegemist tuleb põhjalikult läbi kaaluda kõik välja pakutud ja võimalikud variandid,» lausus Korb. «Külastan lähiajal merekindlust, et saada ülevaade Patarei hoone hetkeseisust ja renoveerimisvajadusest.»
Patarei merekindluse hoonekompleks on turvalisuse tõttu suletud külastustele alates möödunud aasta oktoobrist.
Patarei merekindlus valmis Venemaa keisri Nikolai I korraldusel 1840. aastal. Aastatel 1920–2005 kasutati kompleksi vanglana, pärast vangla sulgemist ei ole kompleksi aktiivselt kasutatud. 2006. aastal anti kompleks üle RKASile, kes korraldas Patarei ja Lennusadama alale arhitektuurikonkursi. Tallinna linnavolikogu kinnitas 2011. aastal ala detailplaneeringu, mis lubab ehitada merekindluse kõrvale parkimismaja ning rajada kindluse ja parkimishoone vahele parkimisala.
2013. aastal algatati uus planeering, eesmärgiga rajada atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum Patarei ala ajaloolise ja planeeritava uushoonestuse vahele. Hetkel menetluses olev uus planeering näeb ette, et muinsuskaitse all olev Patarei merekindlus renoveeritakse ning sellele leitakse nüüdisaegsed kasutusfunktsioonid ning kindlusrajatise naabrusse luuakse viiekorruselised elu- ja ärihooned.
RKAS on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud piirkonda toetava terviklahenduse välja töötamisega, investeeringud sealhulgas. Koostöös Tallinna linnavalitsusega lahendati ligipääsutee küsimus ning ehitati valmis Kalaranna tänav, tänu millele paranes oluliselt piirkonna ligipääsetavus ja tõusis kinnisvara väärtus.
/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)