/nginx/o/2017/01/26/6281877t1hdb2d.jpg)
«Mõrsja» tõukub 19. sajandil levinud kombest pildistada surnuid, mida on vürtsitatud ideega, et pildile on võimalik püüda ka lahkunu hinge. Filmis arendatakse seda mõtet täiesti loogilist rada pidi edasi: kui hinge on võimalik püüda pildile, on seda võimalik istutada ka mõnda teise kehasse. Ülejäänu on juba delo tehniki, nagu (vene keeles) öeldakse.
Korraliku õudusfilmi puhul on vist kõige tähtsam see, et seda vaadates hakkaks õudne. «Mõrsjat» vaadates paaris kohas hakkas. Ühest küljest aitas sellele kaasa helitaust, kus võeti viimast igast oksapraksust, umbes 86 põrandalaua naginast ja kapiukse kriuksust ning liigeste krudinast, kui poolsurnud oma jäsemeid liigutavad.
Õuduse tekkimisele aitasid kaasa ka ootamatult tekkivad ja siis jälle kaduvad tegelased, pimedus ja seal luurav kurjuse kehastus ning noh, teadmine, et kohe läheb ekraanil seikleva kangelanna elu väga ebamugavaks. Õnneks sai ka natuke nalja, sest kuidas teisiti reageerida sellele, kui väga koleda grimmiga kõige kurja kehastus mööda põrandat ringi roomab. Õudselt aeglaselt. Sinu poole…
Aga tegelikult on selle filmi juures kõige õudsem asjaolu, et tegemist on allegoorilise looga Venemaast! Küürus selja ja ajamata habemega arvokukumäelikud maainimesed täidavad käsku, selle asemel et oma peaga mõelda ja lollustele vastu seista. Ja kui siis mõni oma peaga mõtlev sell kusagilt ikkagi välja ilmub (filmis on selleks perekonna juurest linna kolinud noor fotograaf), tuleb ta igaks juhuks vangi panna, ja kui see ka ei aita, siis ära tappa. Seda viimast loomulikult käpardlikult.
Selle kõige tulemusel satub ohtu Venemaa (loe: peategelanna ehk mõrsja), keda plaanitakse ohverdada kõige kurjuse kehastusele. Kas võitu saab linnaintelligents või jääbki Venemaa vaimupimedusega löödud maainimeste meelevalda, selgugu kinosaalis.
Ah jaa, asja võib võtta ka niipidi, et kõige kurjuse kehastus on naispeategelase ämm. Ja vaat see lisab filmile juba täiesti uue allegooriataseme!
Kui õudus pole teile meelepärane, siis nautige hoopis armunud noori inimesi, toredat mõisa ja vintage-pulmakleiti. Seda aga soovitavalt kinosaali nendel istmetel, kus saab kallima kaissu haarata. Ja siis polegi nii õudne!
«Mõrsja»
Õudusfilm
Lavastaja Svyatoslav Podgayevskiy
Osades Vyacheslav Chepurchenko, Aleksandra Rebenok, Igor Khripunov, Valeriya Dmitrieva
Kinodes alates 27. jaanuarist
:format(webp)/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)