Vastasel juhul tekiks kohtu sõnul automaatselt küsimus samasooliste abielu mittetunnustamise põhiseadusevastasusest, kuna abikaasad ei saa koos elada ühe abikaasa kodakondsusriigis, mis omakorda rikuks nende põhiõigust perekonnaelule ja oleks vastuolus põhiseadusega.
Inimõiguste keskuse hinnangul on märgiline tähendus kohtu veendumusel, et välismaalaste seaduse sätted kaebajaid iseenesest ei diskrimineeri, kuna seadus ei sätesta, et abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba antakse, peaks olema elamisloa taotlejaga eri soost. «Teisisõnu omistab kohus samasooliste isikute vahel sõlmitud abielule sama tähenduse ja seeläbi ka sama õigusjõu kui erisoolise paari abielule, vähemalt välismaalaste seaduse mõistes,» märkis keskus.
Lisaks tuletas kohus keskuse teate kohaselt meelde, et Euroopa Inimõiguste Kohus on varem leidnud, et samasooliste paaride välismaalasest paarilisele elamisloa väljastamisest keeldumine perekonna alusel on diskrimineeriv ja rikub inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni.
Samuti leidis kohus keskuse teate järgi, et eelmisel aastal jõustunud kooseluseaduse kohaselt on Eesti õiguskord aktsepteerinud samasoolisi paare perekonnana, ega kahtle, et neile laieneb põhiseaduses sätestatud perekonnaelu kaitse. Halduskohus viitas ka Tallinna ringkonnakohtu lahenditele, mille kohaselt pole samasooliste abielu tunnustamiseks Eestis avalikust korrast lähtuvat või muud põhimõttelist takistust.
«Vaidlusest ühe ameeriklanna elamisloa üle on saamas vaidlus välisriikides sõlmitud samasooliste partneritega abielu tunnustamise ja selle õiguslike tagajärgede üle Eesti riigis. Kui vaidlus peaks jõudma sellel või järgmisel ringil riigikohtuni, ei ole välistatud lahend, mis võrdsustab välismaal sõlmitud samasooliste abielud heteroabieludega,» märkis inimõiguste keskus.