Politsei peab ratsaüksuse loomist liialt kulukaks

Lõuna prefektuuri politseinikud, õed Jana Õim Ja Kirsti Tertõtšnaja nn ratsapatrullis. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Eesti Hobumajanduse Liidu juhatuse liige Marti Hääl käis hobumajanduse uuringu tutvustamisel välja idee, et politsei võiks Eestisse luua ratsaüksuse, mis on paljudes riikides tavaline. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) teatel oleks see aga liialt kulukas ettevõtmine.

Ehkki Eestis ratsapolitseid ei ole, võib aeg-ajalt suurürituste ajal siiski ratsapatrulli näha. Nimelt ühendavad Lõuna prefektuuri politseinikud, õed Jana Õim ja Kirsti Tertõtšnaja, umbes kord aastas oma töö ja hobi ning teevad politseitööd hobuse seljas. Seda just suurürituste ja rongkäikude ajal, kus õed esindavad politseid nn ratsapatrullis.

Teatud piirkondades ja perioodidel on küll katsetusi ratsaüksuse loomiseks tehtud, ent alati on leitud, et see oleks ikkagi liialt kulukas ettevõtmine. «Hobune vajab eluks sobivaid tingimusi talli ja kopli näol ning pidevalt tuleb muretseda heina, lisasööda ja allapanu eest,» selgitas Õim, kelle sõnul kaasnevad hobusepidamisega püsikulud ka veterinaarile ja sepale.

Samuti on tema sõnul rahas mõõdetava kõrval oluline ka loomale pühendatud aeg, tähelepanu ja treeningud. «See on suur vastutus, sest hobust ei saa pärast tööd lihtsalt garaaži seisma panna nagu politseisõidukit,» märkis Õim.

Mujal kasutatakse massirahutuste ajal

Teistes riikides kasutatakse tema sõnul hobuseid peamiselt massirahutuste ohjeldamiseks, kuna suur aukartust äratav loom on sellistes olukordades umbes kümne mehe eest. «Üksikud Eestis aset leidnud massirahutused on seni maha surutud ilma, et oleks olnud põhjust ratsapatrulli moodustamist kaaluda,» nentis Õim, et ratsapatrullide tööle asumine Eestis on ülimalt vähetõenäoline.

Hobumajanduse liidu juhatuse liige Marti Hääl märkis täna värske hobumajanduse uuringu tutvustamisel, et kuna sisejulgeoleku arendamine on oluline, võiks riik kasutada hobuseid ka selles valdkonnas. «Ratsapolitsei rühma loomine oleks väga positiivne samm,» ütles hobuliidu juht ja märkis, et see oleks oluline nii esteetiliselt kui ajalooliselt. «Meie põhjanaabritel on see kõik olemas,» lisas ta.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja hobumajanduse liidu koostöös valminud Eesti hobumajanduse kaardistamise uuringus seisab, et tulevikus oleks võimalik politsei töös kasutada tori hobuseid või luua Eestile ratsarügement. Samas tõdeti, et selliste tulevikuvisioonide korral on lisaks hobuste kasvatajatele vaja ka riigil luua kindel nägemus, kuidas eesti hobuseid oma tegevustes rakendada. 

Ratsapolitsei loomise idee on ka varem meediast läbi käinud. Näiteks ütles 2013. aastal Tallinna korrakaitsekomisjoni liige Toomas Viks (RE), et vanalinna kärarikast ööelu aitaks ohjata just ratsapolitsei patrullide toomine vanalinna. «See mõjuks efektiivselt pättide ohjeldamiseks, tekitaks linnakodanikes turvatunde, sobiks hästi vanalinna miljööga ning oleks atraktiivne ka turistidele,» märkis Viks toona.