Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Argo Ideon: Mikser valitsusse?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sven Mikser sotside valimispeol
Sven Mikser sotside valimispeol Foto: Toomas Huik

Valimised on läbi ning Reformierakonna-IRLi koalitsioonil olemas piisav enamus jätkamiseks. Samas teeks tulevane valitsuse moodustaja peaminister Ansip ettenägelikult, kui kutsuks IRLi kõrval võimukõnelustele ka sotsid.

Katse kaasata sotse koalitsiooni oleks mõistlik mitmel põhjusel. Esiteks said nad tugeva mandaadi valijalt, suurendades kohtade arvu ligi kaks korda. Kaheparteivõimu asemel kolmikliidu taastamine tähendaks, et valitsemine hakkab ühiskonnas toetuma laiapõhjalisemale pinnale. Paljud põhimõttelised vaidlused, mis nagunii tõusevad, võiks lahenduse leida lähemal tegelikule otsustustasandile.

Kui Juhan Parts 2003. aastal peaministriks sai, kaasas ta sarnastel ajenditel koalitsiooni Rahvaliidu – et võimu juures oleksid esindatud ka teistsugused kui traditsiooniliselt parempoolsed huvid. Villu Reiljan kasutas seda võimalust kahjuks kurjasti ära, aga Partsi mõte iseenesest ei olnud vale.

Sotside kaudu saaks valitsus enesele väljundi nende valijakihtide juurde, kellele Reformierakond ja IRL ei ole praegu vastuvõetavad. Eelkõige neis piirkondades, kus seni domineerib Keskerakond tänu oma venekeelsetele toetajatele. Sel eesmärgil oleks mõistlik taastada uues valitsuskabinetis ka vahepeal kadunud rahvastikuministri positsioon. Muidugi võib Ansip jätkata liinil, et need valijad pole nagunii «meie» ning jätta nad Edgar Savisaare meelevalda – ent Eesti pikemaajalistes huvides on siiski pöörata valitsusel näoga aktiivselt muulaste poole. Mõnest üksikust valimiseelsest intervjuust või plakatist selleks ei piisa, tööd tuleks teha kõik neli aastat.

Muidugi ei pruugi ohtralt toetusi ja maksu-uuendusi lubanud sotside kaasamine paremvalitsusse olla lihtne või isegi reaalselt võimalik. Vastanduda on alati lihtsam kui kokku leppida. Samas võiks kõnelused siiski olla konstruktiivsed – Sven Mikser ja tema jüngrid peaksid ju olema võimelised taipama, et märgatavalt parem on osaleda otsustamise juures, kui jääda koos Keskerakonnaga jagama opositsioonipinki. Kolmikliidu koostööl on Eestis ju pikad traditsioonid alates 1999. aastast ning see on alati rajanenud pigem väärtuspõhistel alustel, kui tulenenud majanduskeskkonnast või muust sarnasest.

Mis puutub võimalusse kaasata võimule Keskerakonda, siis sellesse on mul vähe usku. Tõenäoliselt jätkavad tsentristid kindlalt Savisaare juhtimisel ning peavad kehva tulemuse süüdlaseks uuringufirmade, ajakirjanduse ja valimiskomisjoni kallutatust. Sellise vaatega on vabalt võimalik ka järgmised neli aastat opositsioonis püsida.

Tagasi üles