/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/11/08/1420790t1h54b8.jpg)
Riigikohtu otsuse järgi peab politsei- ja piirivalveamet (PPA) maksma hüvitist oma endisele töötajale Alvar Ottokarile, kes kaotas oma töö koondamise läbi.
Kohus otsustas, et PPA peab ekstöötajale hüvitist maksma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ottokar töötas Jõhvis Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse juhi ametikohal, kui tööandja tegi talle 2014. aasta septembris ettepaneku teenistuse jätkamiseks Narva politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseiniku ametikohal.
Teatise kohaselt likvideeriti 2014. aasta 1. oktoobrist Ida prefektuuri struktuurist korrakaitsebüroo ning senised liiklusjärelevalvetalituse ülesanded anti Jõhvi politseiosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalitusele.
Sama aasta 30. septembri käskkirjaga vabastas PPA Ottokari teenistusest koondamise tõttu, maksis kasutamata jäänud puhkuse hüvitist 26 kalendripäeva eest, koondamishüvitist 10 kuu ametipalga ulatuses ehk 14 480 eurot ja etteteatamistähtajast puudu jäänud 51 tööpäeva eest palka 3835 eurot 20 senti.
Ottokar esitas Tartu halduskohtule kaebuse PPA peadirektori käskkirja tühistamiseks, enda teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus kaebaja tunnistada vaidlustatud käskkiri õigusvastaseks ja mõista välja hüvitis kohtu äranägemisel.
Ottokar leidis, et koondamine oli vastuolus avaliku teenistuse seadusega. «Liiklusjärelevalvetalituse juhi ülesanded anti üle Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juhile, kelle põhitöö ei erine liiklusjärelevalvetalituse juhi põhitööst,» märkis Ottokar.
Tema sõnul ei olnud talle pakutud ametikoha vastuvõtmine reaalne, kuna patrullpolitseiniku ametikohal teenistuse jätkamiseks oli vaja elamispinda Narvas.
PPA-l oli võimalik pakkuda kaebajale ametikohti, mille teenistuskoht oli Jõhvis ja mis vastasid tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. Nendeks ametikohtadeks olid Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema, teabebüroo juhi ja teabebüroo vanemkorrakaitseametniku ametikohad.
Tunamullu aprillis jättis Tartu halduskohus Ottokari kaebuse siiski rahuldamata. Seejärel liikus vaidlus Tartu ringkonnakohtusse, mis leidis mullu jaanuaris, et PPA peadirektori käskkirjas esines õigusvastasus. Samas leidis ringkonnakohus, et kaebajal pole õigust saada täiendavat hüvitist, nagu ta soovis.
«Avaliku teenistuse seadusejärgi saab õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule maksta vaid kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise. Kaebajale on vaidlusaluse käskkirjaga makstud koondamishüvitist kümne kuu ametipalga ulatuses ehk oluliselt rohkem, kui avaliku teenistuse seadus ette näeb,» põhjendas ringkonnakohus.
Ottokar sellega ei leppinud ja viis vaidluse riigikohtusse, kus saigi soovitu. Nimelt leidis kõrgeim kohtuaste tänases lahendis, et vaatamata juba makstud hüvitistele tuleb PPA-l tasuda Ottokarile veel summa tema kolme kuupalga ulatuses ehk kokku 4344 eurot.