/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/02/15/959402t1h7843.jpg)
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti avalikustatud 2016. aasta rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksis on Eesti 22. kohal, aasta varem jagas Eesti 23.-26. kohta.
Eesti asub korruptsiooni tajumise indeksis 22. kohal (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti poolt avalikustatud 2016. aasta Transparency Internationali rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi järgi on Eesti tulemus 70 punkti, mis on võrdne eelmise aasta tulemusega. 176 riigi arvestuses asub Eesti 22. kohal.
Kõige madalama tajutava korruptsioonitasemega riigid on sel aastal Taani ja Uus-Meremaa 90 punktiga. Neile järgnevad Soome ja Rootsi, vastavalt 89 ja 88 punktiga. Pingerea lõpetavad Somaalia, Lõuna-Sudaan ning Põhja-Korea, kelle avaliku sektorit peetakse enim korrumpeerunuks.
«Olgugi, et ükski riik pole korruptsioonist vaba, iseloomustavad tabelit juhtivaid riike avatud valitsemine, pressivabadus, kodanikuvabadus ja sõltumatud õigusasutused,» ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Anni Jatsa.
Esimest korda aastast 2012, mil indeksi arvutamiseks võeti kasutusele uus metoodika, on Eesti areng peatunud. «Põhjuseid seisakuks on ilmselt mitmeid, kuid olulisim neist on põhimõtteliste ühiskonna läbipaistvust suurendavate reformide puudumine, mis on omane meid edestavatele riikidele,» selgitas Jatsa paigalseisu tagamaid.
«Lisaks pole mitmed laia kõlapinda saavutanud korruptsioonijuhtumid veel lahenduseni jõudnud ja nii pole olnud võimalik hinnata korruptsioonivastase võitluse tõhusust Eestis.»
Korruptsioonitajumise indeks hõlmab rahvusvaheliste uurimisrühmade ja analüütikute hinnanguid kahe viimase aasta kohta.
Euroopa Liidu riikide seas asub Eesti 11. kohal, kus riikide rühma keskmine punktisumma on 65 punkti. Eestil on 70 punkti, Taanil parimana 90 ja viimasel kohal asuval Bulgaarial 41 punkti.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul viitab Eesti tulemus, et hinnanguandjad tajuvad Eesti ühiskonnas korruptsioonivastases võitluses seisakut. «Indeks peegeldab tajutavat korruptsioonitaset, mis põhineb ekspertide ja ettevõtjate vastustel,» ütles Jatsa.
«Võib arvata, et seisakut võtavad arvesse näiteks välisinvestorid, kuna Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks leiab laialdaselt kasutust uute turgude korruptsioonitaseme hindamisel,» lisas ta.
Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati 10 rahvusvahelist allikat. Kõige kõrgema hinde andis Eestile Bertelsmanni Fond – 80 punkti 100-st. Sarnase hinnangu on fond andnud ka näiteks Saksamaale, Suurbritanniale ja Austriale, kelle puhul on üldine korruptsiooni tajumine Eestist madalam.
Fond uurib muuhulgas avalike teenistujatega seotud korruptsiooniennetusmeetmeid. Kõige madalamalt hindas Eestit Economist Intelligence unit – 54 punkti – kes hindab avalike vahendite kasutamisega seotud riske. Economist Intelligence Unit andis sama punktisumma ka Lätile ja Leedule, hinnates kolme Balti riiki ühtemoodi madalalt.
Korruptsioonitajumise indeks on erinevate uuringute ja ekspertrühmade hinnangute koondtulemus, mille on koostanud Transparency International. Iga uuringurühm keskendus teatud aspektidele korruptsiooniga seotud valdkondades. Korruptsioonitajumise indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitikas tajutuna välisekspertide ja äriringkondade poolt.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis. Ühingu tegevust finantseerivad läbi erinevate projektide Adessiumi Fond, Euroopa Nõukogu, Euroopa Komisjon, Justiitsministeerium, Soome Suursaatkond Tallinnas, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja teised.