Graafik: suurim oht langeda kuriteo ohvriks on Ida-Virumaal, väikseim Saaremaal

Foto: SCANPIX

Eestis on kuritegevuse tase kõige kõrgem Ida-Virumaal ja kõige madalam Saaremaal, võimalus langeda kuriteo ohvriks on Ida-Virumaal Saaremaast üle kolme korra kõrgem.

Justiitsministeeriumi andmetel pandi eelmisel aastal Ida-Virumaal toime 294 kuritegu 10 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest on kuritegevuse tase kõrgem ka Tallinnas ja Harjumaal (242 kuritegu 10 000 elaniku kohta ja Põlvamaal (233 kuritegu 10 000 elaniku kohta). Eesti keskmine kuritegevuse tase oli 2016. aastal 220 kuritegu 10 000 elaniku kohta, ülejäänud maakondades jäi kuritegevuse tase keskmisest allapoole.

Eesti kõige turvalisemad maakonnad on Saaremaa (90 kuritegu 10 000 elaniku kohta), Hiiumaa (106 kuritegu 10 000 elaniku kohta) ja Viljandimaa (131 kuritegu 10 000 elaniku kohta).

Ida-Virumaa ning Tallinn ja Harjumaa on olnud Eesti kriminogeenseimad piirkonnad juba aastaid, samuti on Lääne-Eesti suursaared olnud juba pikemat aega kõige ohutumad, seega piirkondlikus arvestuses suuri muudatusi ei ole.

On selge, et maal elavad vanad naised enamasti kuritegusid ei soorita. Urmas Reinsalu

Kurjategijad tapsid eelmisel aastal 30 inimest

Eelmisel aastal kaotas kurjategija käe läbi elu 30 inimest. Justiitsministeeriumi statistika andmetel oli eelmisel aastal Eestis 44 tapmist ja mõrva, kuid 14 kuritegu jäi katse staadiumisse ja ohver jäi ellu.

Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et kurjategija käe läbi elu kaotanud inimeste arv võib veel muutuda, kuna tapmiste ja mõrvade osas annab lõpliku vastuse kohtuekspertiis. Statistika koostamise ajal oli osa ekspertiise veel pooleli ning mõne juhtumi puhul võib selguda, et inimese surma põhjus oli tapmine. «Samuti võib eelmise aasta tapmiste ja mõrvade numbrit mõjutada näiteks see, kui selgub, et mõni teadmata kadunud inimene on langenud kuriteo ohvriks,» lisas ta.

Tapmisi ja mõrvu koos tapmis- ja mõrvakatsetega oli eelmisel aastal kõige vähem pärast iseseisvuse taastamist. Aastal 2015 oli selliseid juhtumeid 50 ja veel aasta varem 55. Aastal 2011 tapeti ja mõrvati Eestis 100 ning 2005. aastal 156 inimest.

Kõige enam sooritatakse tapmisi ja mõrvu Tallinnas ja Harjumaal ning Ida-Virumaal, kui viimase viie aasta jooksul on ka neis maakondades olnud märgatav langus. Võrreldes 2015. aastaga on eriti märgatav tapmiste ja mõrvade arvu vähenemine Ida-Virumaal. Kui 2015. aastal kaotas Ida-Virumaal kurjategija käe läbi elu 14 inimest, siis eelmisel aastal seitse. Harjumaal oli aastane langus veidi väiksem – 2015. aastal tapeti ja mõrvati Tallinnas ja Harjumaal 19, eelmisel aastal aga 18 inimest.

Valdav osa tapmistest pandi toime alkoholijoobes, samuti oli joobes enamik ohvritest. Tapmiste puhul kurjategija ja ohver enamasti tunnevad teineteist, juhtum, kui võõras inimene tapab teise, on väga haruldane.

Korruptsioonikuritegude arv tõusis eelmisel aastal rekordtasemele

Kui kuritegevuse üldine tase oli mullu koguni 11 protsendiga languses, siis korruptsiooniga seotud süüteod kasvasid, ulatudes rekordkõrgusele.

Kokku registreeriti mullu 557 korruptsiooniga seotud kuritegu, mis on kõigi aegade kõrgeim näitaja. Neist suurema osa ehk 64 protsenti moodustavad altkäemaksu kuriteod. Korruptsioonikuritegude arvu tõusu taga on eeskätt ametialased võltsimised, mida 2015. aastal registreeriti 65 kuritegu ning 2016. aastal 161 kuritegu.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei ole korruptsioonikuritegude arv Eesti iseseisvuse taastamise järel iialgi nii kõrge olnud, kui eelmisel aastal. Samas tõdes ta, et korruptsioonisüütegude hulka kasvatasid üksikjuhtumid, mis on seotud suuremate korruptsioonisüüasjadega.

«Ligi 100 juhtumi võrra on kasvanud ametialaste võltsimiste arv, need juhtumid on seotud autoregistrikeskuse ülevaatuspunktide töötajate juhtumiga, kui nad lasid altkäemaksu eest ülevaatuselt läbi tehniliselt mittekorras sõidukeid,» selgitas Reinsalu.

Kui mullu oli 557 korruptsiooniga seotud süütegu, siis aasta varem oli neid 450. Sealjuures on korruptsiooniteod kasvanud alates 2012. aastast. Siis oli neid 161, aasta hiljem juba 322 ning 2014. aastal 355, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Lisaks korruptsioonikuritegude registreerimise kasvule jõudis mullu ka kohtusse rekordarv korruptsiooniga seotud kriminaalasju. Eelmisel aastal saatis prokuratuur kohtusse 23 rasket korruptsioonijuhtumit ja kohtulahendi sai 12 rasket sellist süütegu. 2015. aastal jõudis kohtu menetlusse 14 ja sai lahendi samuti 14 rasket korruptsiooniga seotud kriminaalasja.

Riigi peaprokuröri Lavly Perling tõi täna justiitsministeeriumis toimunud pressikonverentsil eelmisel aastal kohtusse jõudnud suurematest kohtusse jõudnud korruptsiooni süüasjadest esile Põhja-Eesti regionaalhaigla juhtidega seotud kuriteod, Tallinna linnapea kohalt tagandatud Edgar Savisaare kriminaalasja, politsei- ja piirivalveameti töötajate dokumendiäri ning maanteeameti tehnoülevaatuse ja eksamineerijatega seotud kuriteod.

Eestis tegutseb ligi 20 kuritegelikku ühendust

Ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul politsei üks prioriteet valgekraeline kuritegevus, mis kujutab suurt ohtu riigi majandusele ja turvalisusele. «Korrumpeerunud ametniku ja petisest ärimehe tõttu kannatavad kõik Eesti inimesed, sest kogukond ei saa neile mõeldud teenuseid ja hüvesid,» märkis ta.

Vaheri kinnitusel tegeleb politsei nende kõigiga. Samas viitas politseijuht, et alati ei kiirusta politsei kohe mõne jõugu liikmeid vahistama, vaid üritab nende jälgimisega terve võrgustiku kahjutuks teha.

Eelmisel aastal saadeti kohtusse kuue kuritegeliku ühenduse liikmed, kokku rohkem kui 50 liikmega, ütles samal pressikonverentsil riigi peaprokurör Lavly Perling. Need tegelesid salasigarettide ja inimkaubanduse, narkokuritegude, hašiši salakaubaveo ning suuremahuliste vargustega Soomes.

Möödunud aastal jõustusid nelja kuritegeliku ühenduse liikmete suhtes mõistetud kohtuotsused - Assar Pauluse grupeeringu, huuletubaka maaletoojate grupi, sõidukivargustega tegelnud ühenduse ning kiirlaenude ja järelmaksupettustega tegelenud grupeeringu suhtes.

Vaher tõi näiteks, et eelmisel aastal peteti välja Euroopa Liidu toetusi üheksa  miljoni euro väärtuses ning sama summa eest saaks renoveerida näiteks kümmekond väiksemat kooli või lasteaeda. Politsei tabas eelmisel aastal 260 korruptsioonikuriteos kahtlustatavat.

Vaher tõdes, et organiseeritud kuritegevus on üha valgekraelisem. «Kuritegelikud ühendused ei ohusta tänaval kündiva inimese turvalisust, kuid nõrgestavad riiki, proovides panna maksma oma seadusi. Eestis tegutseb ligi 20 kuritegelikku ühendust, kellest peame väga ohtlikuks kaheksat,» rääkis Vaher ja lisas, et ohtlikud ühendused tegelevad peamiselt maksu- ja narkokuritegudega.

Rahvastiku vähenemine ja elatustaseme tõus on pööranud kuritegevuse langusele

Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2016. aastal Eestis kokku 28 986 kuritegu, mis on 3589 kuriteo ehk 11 protsendi võrra vähem. Langus tuleb eeskätt varavastaste kuritegude vähenemisest, mida registreeriti 12 372, 2015. aastal aga 14 966.

Võrreldes kümmekonna aasta taguse ajaga on kuritegevuse tase oluliselt kahanenud, näiteks 2005. aastal pandi Eestis toime 55 586 ja 2006. aastal 51 834 kuritegu. Kuritegevuse tase on viimasel kümnel aastal iga aastaga langenud.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on kuritegevuse vähenemise põhjuseid kolm.

«Esiteks on karistusseadustiku muudatustega on osad kuriteod nüüd käsitletavad väärtegudena. Teine põhjus on demograafia, sest kui inimesi jääb Eestis vähemaks, on ka vähem neid, kes kuritegusid sooritavad. Kuritegusid sooritavad eelkõige nooremad mehed ja kas selle rahvastikurühma arvukus on vähenenud. Kolmas põhjus on inimeste majandusliku olukorra paranemine, mis ei sunni enam elatist kuritegelikul teel teenima,» ütles Reinsalu.

Kuritegevuse taset mõjutavad karistusseadustiku muudatused jõustusid tegelikult juba 2015. aastal, kui varavastaste kuritegude  piir tõusis 64 eurolt 200 eurole. Seega, kui kurjategija varastab alla 200 euro väärtuses esemeid, on see väär-, mitte kuritegu.

Vägivallakuritegude arv jäi samale tasemele

Vägivallakuritegude arv eelmisel aastal veidi vähenes, kuid jäi üldjoontes samale tasemele. Kui 2015 aastal registreeriti Eestis 7889 vägivallakuritegu, siis 2016 aastal 7641.

Urmas Reinsalu sõnul peitub põhjus ilmselt selles, et perevägivalla ohvrid on hakanud kuritegudest rohkem politseile teada andma.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher märkis, et võimalus tänaval juhuslikult vägivalla ohvriks langeda on Eestis väike. «Võimalusest tänaval tappa saada on palju suurem tõenäosus jääda internetikeskkonnas ilma 10 eurost,» märkis ta.

Vägivalla ohvriks langevad enamasti noored linnas elavad mehed

Justiitsministeeriumis koostatud ohvriuuringute andmetel langes 2016. aastal vägivalla ohvriks 1,8 protsenti 15-74-aastastest Eesti elanikest. Kõige sagedamini satuvad vägivalla ohvriks noored, mehed ja linnainimesed. Ohvriuuringu viis mullu novembris läbi Turu-Uuringute AS. Arvestades statistilisi usalduspiire, tähendab see seda, et eelmisel aastal langes vägivalla ohvriks 11 000-29 000 inimest. Vägivaldsete rünnakutest või ähvarduste ohvritest andis uuringu andmetel politseile teada 40 protsenti inimestest. Justiitsministeerium märkis, et kõik uuringus kajastatud juhtumid ei pruugi olla kuriteod õiguslikus mõistes ja neid numbreid ei saa ametliku statistikana käsitleda.

Reinsalu sõnul näitab statistika, et ka kuritegusid panevad kõige enam toime noored, mehed ja linnaelanikud, seega on nii kuritegude toimepanijad kui ka ohvrid samast elanikegrupist. «On selge, et maal elavad vanad naised enamasti kuritegusid ei soorita,» lausus justiitsminister.

Rändekriis ei toonud kaasa survet Eesti piirile

Aastatel 2014-2015 tabas Süüria sõja tõttu Euroopa Liitu enneolematu põgenikelaine ning surve kasvuks Eesti piirile oli valmis ka politsei- ja piirivalveamet. PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul võib praegu öelda, et surve tõus piirile jäi olemata.

Selle ühe põhjusena võib Vaheri hinnangul esile tõsta piiri väljaehitamise alustamist. Ta tõdes, et kuigi piir on veel lõpuni välja ehitamata, on see praeguseks korralikult tähistatud, mis teeb piiri jälgitavaks.

Politsei- ja piirivalveameti töötajad pidasid eelmisel aastal Lõuna-Eestis kinni mitu salakaubaveo ja inimsmugeldamisega tegelenud kuritegelikku rühmitust.

«Ka piiriülese kuritegevusega tegelejatel on kasutada küllaltki head tehnilised vahendid, mida näitab eelmisel aastal kahe  vietnamlasi smugeldanud Vene kodaniku kinnipidamine. Tegemist oli eriväljaõppe saanud inimestega, kes veetsid koos Vietnami kodanikega mitu päeva metsas. Neil olid kaasaegsed sidevahendid, navigatsiooniseadmed ja öövaatlusseadmed. Nende tabamine näitab, et Eesti piir peab,» lausus Vaher.

PPA juht märkis, et enamasti ei ole üle piiri tulnud illegaalide eesmärk jääda Eestisse, vaid sõita siit edasi Põhja- või Lääne-Euroopasse.

Suurem tähelepanu alaealiste kuritegevusele

Justiitsministri sõnul on sellel aastal õiguskaitseorganitel pöörata suurt tähelepanu alaealiste kuritegevusele ning justiitsministeerium kavatseb käivitada alaealiste kurjategijatega tegelemise reformi.

«Alaealiste kuriteod on need, kust võrsub korduvkuritegevus. 60-aastast tapmise eest kinni istuvat meest on palju keerulisem mõjutada kui alaealist, kes on sooritanud oma esimese kuriteo. Vangla on viimane koht, kus saab noori tõhusalt mõjutada. Nad võivad tajuda, et vangla ei olegi nii ohtlik koht ja seal saab eksisteerida. Reformi eesmärk leida teisi mõjutusvahendeid,» rääkis Reinsalu.

Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis, et prokuratuur üritab alaealistega seotud kuritegusid menetleda võimalikult kiiresti. Eelmisel aastal jõudis 84 protsenti kuritegusid toime pannud lastest nelja kuu jooksul menetlusotsuseni.

«Mida kiiremini riik reageerib, seda tõenäolisem, et ta uut kuritegu toime ei pane. menetlusaegade vähenemise üks põhjus on laste kuritegevuse vähenemine, aga ka politsei ja prokuröride spetsialiseerumine. Politseis ja prokuratuuris töötavad inimesed, kes tegelevad eelkõige just lastega ning oskavad rääkida nendega nii, et nad saavad oma väärkäitumisest aru. Ka kannatanute jaoks on meil olemas spetsialiseerunud töötajad, kes suhtlevad kuriteoohvritega nii, et nad tunnetavad riigi tuge ja kaitset,» rääkis Perling.

PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul on politsei kaardistanud 19 000 riskiisikut, kes võivad panna toime kuritegusid, kokku puudutab see ligi 4500 perekonda.

«PPA on riskiisikud kaardistanud, et tulevasi kuritegusid ennetada. Põhja prefektuuri politseinikud külastasid eelmise aasta jooksul 500 riskiperekonda,» rääkis ta.

Eelmisel aastal registreeris justiitsministeerium 1016 alaealiste poolt toime pandud kuritegu. Näiteks 2010. aastal panid alaealised toime 1788 ja 2005. aastal 3768 kuritegu.

Alaealiste puhul on peamised kuriteoliigid vargused, kehalised väärkohtlemised ehk kaklused ning avaliku korra rasked rikkumised ehk kaklused tänaval.

Kuritegude lahendamise määr on kasvanud

Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul lahendasid uurijad eelmisel aastal 68 protsenti registreeritud kuritegudest, mida on võrreldes 2015. aastaga rohkem. Üle-eelmisel aastal suutis prokuratuur lahendada 63 protsenti ja veel aasta varem 52 protsenti registreeritud kuritegudest.

Eelmisel aastal lahendas prokuratuur 19 541 kuritegu, kuid kui vaadata kuritegude avastamise statistikat viimasel viiel aastal, siis on igal aastal jäänud lahendatud kuritegude arv 20 000 piirimaile. Seega tuleb lahendatud kuritegude määra kasv sellest, et registreeritud kuritegusid on igal aastal aina vähem.

Perlingu sõnul on karm reaalsus see, et osa kuritegusid jäävad avastamata ja ilmselt ei jõuta kunagi selleni, et kõik registreeritud kuriteod ka avastatakse. Enamasti jääva lahendamata vargusjuhtumid. Perling rõhutas, et prokuratuur suunab oma ressursi eelkõige vägivallakuritegude uurimisele ning selliste süütegude puhul on avastamise protsent ligi 100.

Riik kavatseb tõhustada kriminaaltulu konfiskeerimist

Kriminaalsel teel saadud vara konfiskeerimise ulatusega ei saa rahul olla ning seetõttu on selles valdkonnas oodata muutusi, ütles riigi peaprokurör Lavly Perling.

«Kui me üleeelmisel aastal olime kriminaaltulu kätte saamisel eriti heas seisus ühe konkreetse juhtumi - niinimetatud Tšaštšini ehk kummituskliki kohtuasjast tulenevalt, siis juba tol korral sai öeldud, et ega iga aasta ei hakka siin tulema 20 miljonit,» rääkis Perling.

«Aga siiski - et see jäi 2016. aastal alla 2 miljoni, siis sellega rahul ei saa olla,» lisas Perling, viidates eelmisel aastal konfiskeeritud kuritegeliku tulu mahule.

Riigi peaprokuröri sõnul tuleb sellele teemale rohkem tähelepanu pöörata.

1See peab muutuma elementaarseks, et hetkest, kui peetakse kinni kahtlustatav, eriti latentse kuriteo puhul, sellel hetkel konfiskeeritakse ka [tema] vara. Et võimalikult suures ulatuses tagada menetluses kannatanu huvid. Raha, mis on kuriteo läbi saadud, tuleb tagasi anda kannatanule või riigile,» lisas Perling.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ongi juba riigikokku jõudnud seadusandlik algatus erikonfiskeerimisest, mis on suunatud kuritegelikul teel omandatud tulu kättesaamisele. «See tähendab, et teatud kuriteo liikide puhul - kui isik ei suuda tõendada oma vara päritolu õiguspärasust -, siis see kuulub konfiskeerimisele. Mitte üksnes kuriteoga vahetult saadud vara,» selgitas Reinsalu.

Eelmisel aastal suri narkootikumide üledoosi 147 inimest

Elmar Vaheri sõnul tabas politsei eelmisel aastal üle 500 narkokuriteos kahtlustatava ja konfiskeeris 400 kilogrammi narkootikume ja nende valmistamise lähteaineid. Kõige enam sai politsei kätte GHB lähteaineid.

Muu hulgas konfiskeeris politsei eelmisel aastal 60 grammi fentanüüli. Kuigi 60 grammi ei pruugi tunduda väga suure kogusena, saab sellest narkojoobe 2,5 miljonit inimest.

Narkoprobleem paistab silma ka liikluses. Politsei tabas eelmisel aastal joobekontrollide käigus sõidukiroolist 245 narkojoobe kahtlusega sõidukijuhti.

«Nii alkoholi- kui ka narkojoobes juhid kujutavad endast liikluses vahetut ohtu,» rõhutas Elmar Vaher.

Ta lisas, et narkosõltuvuses inimesed avaldavad otsest mõju kuritegevuse tasemele, kuna narkomaan vajab doosi jaoks 60-80 eurot. Sellist raha sõltuvusse langenud inimesel reeglina ei ole ning uue doosi saamiseks peab ta raha hankima kuritegelikul teel.

Kohtud võtsid vahi alla 549 inimest

Kohtud võtsid eelmisel aastal prokuratuuri taotlusel vahi alla 549 inimest, aastaga vähenes vahistatud arv 24 protsendi võrra. Kolmandikku vahistatutest kahtlustati narkokuritegudes ja viiendikku vargustes.

«Oleme tulnud hästi toime reeglitega, mis jõustusid mullu 1. septembril inimeste vahistamisega seonduvalt,» märkis Perling.

Mullu septembris jõustunud seadusemuudatus suurendas kohtu kontrolli vahistamiste puhul ning lühendas vahistamise tähtaegu, kuna tegemist on toiminguga, mis riivab oluliselt inimese põhiõigusi.

Vahistamiste puhul lühenes vahi all hoidmise tähtaeg seniselt kuuelt kuult alaealiste puhul kahele kuule, teise astme kuriteo korral neljale kuule. Esimese astme kuritegude puhul jäi tähtaeg samaks ehk vahi all saab inimest reeglina hoida kuni kuus kuud. Erandkorras saab peaprokurör taotleda nende tähtaegade pikendamist kohtult. Seadusemuudatusega lisandus vähemalt iga kahe kuu tagant kohustuslik põhjendatuse kontroll, millega peab kohus hindama, kas vahi all viibimine on jätkuvalt vältimatu.

Perlingu sõnul tasub mõelda, kas vahistatute põhiõiguste kaitset tuleks veelgi suurendada või tuleks rohkem tagada hoopis kannatanute õigusi.

«Kindlasti peab vajadusel kuriteos kahtlustatava vahistama ja riik peab näitama selgroogu. Samas peaksin üritama teha nii, et need, kes tulevad vangist välja, ei pane enam kuritegusid toime,» rääkis Perling.