/nginx/o/2016/04/15/5266089t1he43f.png)
/nginx/o/2011/03/07/532863t1h9a38.jpg)
Millal Eesti saab esimese naispresidendi, ei oska keegi ennustada. Tunduvalt meestekesksem Ladina-Ameerika saab tänasel naistepäeval kiidelda aga tõsiasjaga, et naissoost riigipäid on seal võimul tervelt kolm – Argentinas, Brasiilias ja Costa Ricas.
Tellijale
Ladina-Ameerika neli kanget naispresidenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patriarhaalses ühiskonnas on üsna ebatavaline, et naised suurte riikide etteotsa saavad, sestap polnud üllatav Tšiili naiste juubeldamine, kui 2006. aastal valiti riigi presidendiks esimest korda naine, Michelle Bachelet, kes enne riigipeaks tõusmist oli olnud esimene naissoost kaitseminister Ladina-Ameerika ajaloos.
Bachelet oli esimene valimised võitnud naispresident Ladina-Ameerikas, kelle edu ei saanud siduda tema abikaasa poliitilise karjääriga. Ladina-Ameerika esimene naispresident oli argentiinlanna Isabel Perón, kes sai riigipeaks pärast abikaasa Juan Peróni surma 1974. aastal. Isabelitat ei võetud presidendina eriti tõsiselt, ilmselt oli see seotud tõigaga, et kui ta Juaniga kohtus, töötas ta kabarees eksootilise tantsijana. Perón sai presidendiametit pidada umbes kaks aastat, kuni 1976. aastal võttis Argentinas võimu sõjaväehunta.
Kui Isabelitat kodumaal eriti ei hinnatud, siis Bacheletiga on hoopis teine lugu. Kui ta mullu presidendiameti maha pani, toetas teda üle 80 protsendi kodanikest. Tema valitsusajal tehti naiste õiguste kaitseks Tšiilis väga palju ära – Bachelet tõstis naisküsimused riikliku poliitika staatusesse ja seadis sisse pensionid ka neile naistele, kes olid töötamise asemel kodus lapsi kasvatanud. Suurenes ka töötavate naiste arv ühiskonnas.
«Tšiili naiste kaitsmine on minu kohustus,» on ta korduvalt rõhutanud.
Nagu Brasiilia praegust presidenti Dilma Rousseffit, kiusati Bacheletti ja tema perekonda diktatuuri ajal taga ning olulised aastad oma noorusest veetis ta hoopis Euroopas eksiilis. Rousseff ja Bachelet on sarnased ka selle poolest, et mõlemad on lahutatud ja mõlemad kutsusid valitsuskabinetti tavapärasest enam naisministreid.
Eelmise aasta juulis loodi ÜRO juurde uus agentuur UN Women, mis tegeleb naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse küsimustega kogu maailmas. Organisatsiooni asus juhtima Bachelet.
----------------------------------------------------
Dilma Rousseff