Riigikaitsekomisjonis tekitasid relvaseaduse muudatused elava arutelu

Relv. Foto: SCANPIX

Riigikaitsekomisjon sai esmaspäeval ülevaate relvaseaduse muudatustest, mis tõid kaasa elava arutelu, teatas riigikogu pressiteenistus.

Riigikaitsekomisjon sai täna ülevaate eelnõust, millega muudetakse Euroopa Liidu direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Samuti tutvuti siseministeeriumis ja kaitseministeeriumis ettevalmistamisel oleva relvaseaduse muudatustega. Pikema arutelu tekitas küsimus relvaloa eksami sooritamisest tõlgi abil.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul peab kaasaegses riigis kõik relvi puudutav olema võimalikult täpselt ja korrektselt reguleeritud.

«See on valdkond, kus on keerulised valikukohad võimalikult suure vabaduse ning kontrolli- ja reguleerimisvõimekuse vahel.»

Hanso ütles, et riigi ja kodanike seisukohalt on oluline mõista, et relvad aitavad samaaegselt nii tagada meie julgeolekut, kuid võivad ka ohustada meie julgeolekut,» sõnas ta. «See, kelle käes ja mis tingimustel on relvad, milline on ligipääs relvadele ja mis tingimustel see ligipääs antakse, on väga sisulised küsimused.»

Hanso sõnul saab edasine debatt komisjonis olema tõsine, samas on palju ka emotsionaalseid argumente.

Komisjonile selgitati, et varasema kavaga võrreldes on eelnõus loobutud mõnedest välismaalastele kavandatud relvaloa andmise piirangutest, sealhulgas eesti keeles relvaeksami sooritamise nõudest. Põhjenduseks toodi muukeelsete relvaloa taotlejate arvukus. Võõrkeeles eksami tegemisel peab loa taotleja kinni maksma tõlgi teenuse hinna.

Komisjoni aseesimehe Mart Helme sõnul ei ole keelenõude muudatusest loobumine pädev. «Eesti keel on riigikeel ja ametkondlikuks asjaajamiseks on samuti eesti keele,» ütles Helme. Tema sõnul on kurb kui nii kergekäeliselt loobutakse eesti keele kaitsmisest.

Komisjoni liige Johannes Kert kritiseeris plaani loobuda eestikeelsest relvaeksamist, millega võetakse inimestel ära täiendav motivatsioon keelt omandada. Ta rõhutas, et keeleoskus on ka ohutustehnika küsimus, näiteks lasketiiru korraldustest või politseiniku käskudest arusaamisel. Temaga nõustus komisjoni liige Madis Milling.

Komisjoni liikme Oudekki Loone sõnul on keelenõude kaotamine pragmaatiline. Ta peab keelenõuet mõttetuks tõkkeks, mis võib takistada näiteks Kaitseliiduga liitumist või spordivõistlustel osalemist. «Mida rohkem austame teiste inimeste emakeelt, seda enam austavad nemad eesti keelt,» ütles ta.

Olulise muudatusena peavad hakkama relvaloa saamiseks eksamit tegema Eesti kodanikega samadel alustel Eestis elavad välismaalased, kellel oma koduriigis on juba relvaluba olemas.

Kehtima jääb põhimõte, et relvaluba saab taotleda alalise elamisloaga elanik või Eesti kodanik, kes täidab relvaseaduses kehtestatud nõuded.

Eelnõus on loetletud konkreetsed karistusseadustiku sätted, mille korral on õigus relvaloa andmisest keelduda. Näiteks saab edaspidi relvaloa andmisest keelduda tulirelva ja laskemoonaga seotud kuritegude ning riigivastaste kuritegude eest karistatud isikutele. Samuti on võimalik relvaloa andmisest edaspidi keelduda julgeoleku kaalutlustel.

Komisjoni liige Johannes Kert tegi ettepaneku, et relvaloast peaksid kindlasti ilma jääma ka roolijoodikud.

Kui varem oli kavatsus piirata eelnõuga enese või vara kaitseks omatavate relvade arvu üheni, siis eelnõuga on soov kohaldada tavalisest karmimaid kollektsioneerimiseks mõeldud sätteid alates enam kui kaheksa relva omamisest. Samas piiratakse sporttulirelvade puhul omatavate padrunite koguhulka viie tuhandeni, võrrelduna praeguse tuhande padruniga iga relva kohta.

Eelnõu jõuab riigikogu menetlusse eeldatavasti veebruaris.