Sotsiaalkindlustusametisse on toodud hoiule 4000 töötava inimese tööraamatud

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juht Kati Kümnik. Foto: Kristjan Teedema

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhi Kati Kümniku sõnul on pärast tööraamatu pidamise kohustuse kaotamist toodud ametisse hoiule umbes 4000 töötava inimese tööraamatud.

Suurema osa tööraamatutest on hoiule andnud ettevõtete personaliosakonnad, eraisikud ise on toonud oma töötamist tõendavaid dokumente ametisse vähe. Tööstaaži tõestava tööraamatu peavad esitama sotsiaalkindlustusametile ainult need inimesed, kes töötasid enne 1. jaanuari 1999. Pärast seda kuupäeva tööle asunud inimeste andmed on juba kirjas elektroonilises andmebaasis.

Kuidas peab tõestama oma tööstaaži enne 1999. aastat töötanud inimene, kes on oma tööraamatu ära visanud või kaotanud?

Kõigepealt tahan öelda, et tööraamatu sotsiaalkindlustusametisse toomine pole kohustus ja keegi ei pea hakkama enne oma pensioniiga dokumente otsima. See on võimalus inimestele, kes ei soovi oma pensionidokumente enam kodus hoida. Kui inimesel on tööraamat kadunud, siis me aktsepteerime dokumente, mille alusel on tööraamatu kanded tehtud, ehk siis töölepingud, käskkirjad ja muud dokumendid, kust on näha inimese töötamine.

Kui inimesel pole ka ühtegi alusdokumenti esitada, millised võimalused tal siis on?

Kui säilinud ei ole ühtegi dokumenti, saab tulla tunnistajatega sotsiaalkindlustusametisse ja nende ütluste alusel oma tööstaaži tõestada. Tunnistajad peavad olema kolleegid, kes on inimesega samal ajal samas asutuses töötanud ja kellel on võimalik oma töötamist dokumentaalselt tõestada.

Kui ka tunnistajatel ei ole ka endil ühtegi töötamist tõestavat dokumenti, siis nende tunnistused arvesse ei lähe?

Sellisel juhul nad ei sobi tunnistajateks. Meile on vaja kindlustunnet, et tunnustajad on tegelikult on inimesed, kes saavad inimese töötamist tõestada. Kui inimesel pole tõesti ühtegi dokumenti ega sobivat tunnistajat, tasub ikkagi meie poole pöörduda. Me proovime iga üksikjuhtumit vastavalt asjaoludele lahendada, võimalik on vaadata näiteks arhiividokumente. Aga kui inimese töötamist ei ole võimalik kuidagimoodi tõendada, siis  jääb see periood tema pensioni hulka arvestamata.

Kui sageli seda ette tuleb, et inimene ei suuda oma töötamist tõestada?

Selline on väga erandlik olukord. Juhtumeid, kus tööraamatu kanded on puudu või ei ole korrektsed, tuleb siiski ette. Meie spetsialistid teevad arhiividesse päringud ja küsivad lisainformatsiooni. On ette tulnud ka olukordi, kui me oleme inimese töötamise tunnistajate abil tuvastanud. Kuid sellised juhtumid on pigem erandid. Reeglina on inimestel dokumendid olemas. Teine asi on mustalt töötamine, kui inimene saab nii-öelda ümbrikupalka. Selline töötamine ei lähe pensioni arvestamisel niikuinii arvesse. Pensionistaaži sisse arvestame ametliku töötamise, kui inimese eest on riigile maksud makstud.

Kui sageli tuleb ette, et inimene tuleb sotsiaalkindlustusametisse võltsitud tööraamatuga?

Selliseid asju tuleb ikka ette, et inimene tahab pettuse teel endale suuremat pensioni saada. Siis me oleme pöördunud politsei poole, kes tegeleb asjaga edasi. Neid juhtumeid ei ole väga palju, keskmiselt umbes 3-4 juhtumit aastas.

Kui palju töötavate inimeste tööraamatuid sotsiaalkindlustusametisse hoiule toodud on?

Pärast seda, kui aastal 2009 jõustunud uue töölepingu seaduse järgi tööraamatu pidamise kohustus ära langes, lõime juba siis inimestele võimaluse tööraamat meile hoiule tuua. Selle seitsme aasta jooksul on meile toodud umbes 4000 tööraamatut. Ma ei oska täpset osakaalu välja tuua, aga enamuse on meile toonud tööandjad, mitte eraisikud ise. Kui mõni asutus soovib töötavate inimeste tööraamatud meile hoiule tuua, võivad nad meiega vabalt ühendust võtta ja me anname nõu, kuidas seda toimingut kõige paremini läbi viia.

Kas teate konkreetselt mõnda inimest, kes on ekslikult oma tööraamatu ära visanud, kuigi seda on tema tööstaaži tõestamiseks tarvis?

Sellist ülevaadet meil ei ole ja ma ei oska konkreetset näidet tuua. Aga eelmisel aastal tuli meile päris palju selliseid pöördumisi, kus inimesed küsisid, kas nad võivad oma tööraamatu ära visata. Seega ma usun, et selliseid inimesi leidub.  Kuid enamikul inimestest on kindlasti dokumendid alles.

Kas esmaspäeva jooksul on olnud märgata inimeste aktiivsuse kasvu pärast sotsiaalkindlustusameti nädalavahetuse üleskutset tuua oma tööraamat teile hoiule?

Jah, pöördumised on sagenenud. Tallinnas on toodud meile esmaspäeva jooksul ligi 100 tööraamatut ja huvi kasvu on märgata ka väiksemates kohtades. Tegelikult ajalist piirangut ei ole ja kindlasti ei pea kiirustama. Kui inimesel on näiteks kümme aastat pensionini aega võib ta meile tööraamatu selle kümne aasta jooksul tuua või esitada see üldse pensioniea saabudes. Meie nädalavahetusel tehtud pöördumise mõte oli, et kui inimene ei taha tööraamatut enda käes hoida, võib ta selle meile tuua ma me saame sisestada andmed kohe infosüsteemi.