/nginx/o/2016/12/12/6165831t1h45cd.jpg)
Viimasel kümnendil on Eesti ja rahvusvahelise muinsuskaitse spetsialistide ringkondades ning avalikkuses laiemalt tekitanud ärevust Tallinna Kalaranna fordi, endise Patarei vangla kui ainulaadse mälestise üha halvenev füüsiline seisukord, kompleksi killustamine ja võimetus leida olukorra muutmiseks häid lahendusi, kirjutab ICOMOS Eesti esimees Riin Alatalu.
Esimesed kindlusehitised Kalaranna fordi alal pärinevad 18. sajandi algusest Rootsi aja lõpust. See on ainuke Eesti alal uuspreisi stiilis rajatud fort. Maailma militaarpärandi seisukohast väärib see tähelepanu arhitektuurse projekti, funktsiooni ja teostuse poolest. Fordis tegutses aastatel 1920–2005 vangla, rahvapärase nimetusega Patarei.
Muinsuskaitse ekspertorganisatsioon ICOMOS Eesti toetab igati Kalaranna fordile parima lahenduse leidmise protsessi. Oleme seisukohal, et tänapäevaste kasutusvõimaluste otsimisel on oluline arvesse võtta nii Kalaranna fordi kindlusarhitektuuri ja sõjalise ehituspärandi kui ka Patarei vangla ja okupatsioonide ajaloo tähendusi ja väärtusi ning terviklikku ajaloo- ja kultuuriväärtusliku keskkonda. ICOMOSi hinnangul ohustab kompleksi säilimist ennekõike tegevusetus, sest kompleks laguneb. Samuti puudub kindlustunne, kas ja milliste tingimustega kohustatakse uut omanikku mälestist korrastama. Teatavasti võimaldab detailplaneering kinnistul ka märksa tulusamat uusarendust.
Uurisime kuidas on sarnaseid juhtumeid/olukordi lahendatud mujal maailmas. Samuti tutvustasime 12.–13. oktoobril 2016 Tallinnas toimunud rahvusvahelisel muinsuskaitse seadusele pühendatud konverentsil kolleegidele Kalaranna fordi probleeme ja palusime esitada näiteid analoogsetest objektidest. Saime üleskutsele mitu huvipakkuvat vastust ja edastame need Teile, lootuses, et rahvusvaheline kogemus aitab vältida karisid ja leida parimad võimalikud lahendused fordi tuleviku kavandamisel.
INTERREG IVC projekti «Atelier European Fortresses – Powering Local Sustainable Development» käigus kaardistati objekte Euroopa sõjalise arhitektuuripärandi tänapäevasest kasutusest. Selle projekti kokkuvõtte leiate siit.
Suomenlinna kindlus/linnaosa
Helsingi, Soome
/nginx/o/2017/01/21/6267591t1h58c5.jpg)
Helsingi kesklinna läheduses olev kaheksast saarest koosnev endine sõjaväekompleks anti 1973. aastal üle tsiviilvõimudele. 1991. aastal kanti Suomenlinna UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kompleks on jäetud valdavalt riigi omandisse (saarel on kümmekond erakinnistut), saarte pärandit haldab sihtasutus.
Suomenlinna on Helsingi linnaosa, kus on lasteaed, algkool, raamatukogu, kauplused, kohvikud, muuseumid ja galeriid. Riigiasutustest on saarel mereväe kõrgkool koos kasarmualaga, piirivalve, päästekomando ja avavangla. Linnaosa viiele saarele on korraldatud linnatranspordiühendus.
Suomenlinna on üks Helsingi suurimatest turismimagnetitest. Probleemidena tuuakse välja surve uute ehitiste püstitamiseks ning liigturismiga kaasnevad hädad – näiteks inimtekkelise erosiooni tõttu tuli piirata muldkindlusvallidele pääs.
Katajanokka vangla/hotell
Helsingi, Soome
/nginx/o/2017/01/21/6267601t1h6daf.jpg)
Katajanokka on Kalaranna fordi kaasaegne, kuid ehitatud kohe vanglaks. Hiljem on algkehandile lisatud mitu suurt juurdeehitist. Vangla suleti 2002. aastal, ehk umbes samal ajal kui Tallinna Keskvangla Kalaranna fordis. 2007. aastal avati kompleksis neljatärnihotell. 2017. aastaks on kavandatud hoonete osaline rekonstrueerimine.
Hästiteostatud restaureerimise/rekonstrueerimise näide, kus hotellitarbijale on kompleksi minevikku hästi selgitatud.
Bomarsundi kindlus
Sundi vald, Ahvenamaa
/nginx/o/2017/01/21/6267605t1hac1a.png)
Tallinna Kalaranna fordi sõsarkindlustis, kuid Bomarsundi kindlusehitiste kompleks koos linnakutega on mõõtmetelt oluliselt suurem kui fort Tallinnas. Kindlus õhiti 1854. aastal ja on sellest ajast varemetes. Seda on ka korduvalt rüüstatud. 1999. aastal moodustati seal muinsuskaitseala.
Väikesele vallale ja tervele Ahvenamaa maakonnale on tegu ilmselgelt keerulise olukorra ja suure väljakutsega. Ometi on see näide, kuidas ka vähese rahaga on võimalik teha elementaarseid hooldustöid ja muuta koht külastajatele kutsuvaks. Põhiliselt on ehitised lihtsalt puhastatud taimestikust ja mõningaid osi ehituslikult rekonstrueeritud/konserveeritud. Tegutseb väike muuseum.
Tähelepanuväärne on digitaalsete rekonstruktsioonide esitamine nii kodulehel kui ka kohapealsetel teabetahvlitel. Innovaatiline ja eesmärki täitev lahendus. Tallinnaski saaks sarnaseid lahendusi edukalt rakendada.
Waxholmi fort
Stockholmi lään, Rootsi
/nginx/o/2017/01/21/6267607t1h0da0.jpg)
Waxholm oli Rootsi rannikukaitse üks keskusi kuni II maailmasõjani. Waxholmi liini kindlustised paiknevad mitme saare peal. Muuseum asutati 1964. aastal. Alates 2010. aastast pole sõjavägi enam kogu kompleksi omanik. Kindluse põhioperaator on OÜ, mille osanikuks on ka üks MTÜ. Keskus asub Waxholmeni saarel, kus on muuseum, milles tegutseb muuseumisõprade MTÜ ja kus korraldatakse palju, eelkõige lastele suunatud tegevusi. Fordis on kasarmupärane hostel. Lisaks renditavad ruumid ja välialad ürituste jaoks, samuti restoran, piknikualad jms.
Waxö saarel on Waxholmi linn, mis on oluline ja populaarne turismiobjekt (võrreldav suvise Haapsaluga). Samas on turismi sesoonsus väga suur probleem. Ühendus Stockholmi kesklinnaga on nii bussi kui ka laevaga. Enamik saartevahelist transporti toimibki Stockholmi linna süsteemis ja on tasuta.
Fredriksborgi fort avati 2015. aastal külastajatele. Kuid üle 20 fordi, reduudi ja patarei ootab veel kordategemist ja uut elu.
Karlskrona linn ja mereväebaas
Blekinge lään, Rootsi
/nginx/o/2017/01/21/6267611t1h23d9.jpg)
Baasi ehitamist alustati 1680. aastal ja see on Rootsi mereväe põhiline (praegu ka ainuke) baas. Baas ja linn on alates 1998. aastast kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Kompleksi põhiarendajad on linn ja maakond koostöös mereväega. Partneritena on kaasatud veel sõjaväe kindlusehitiste amet, kohalik Riigi Kinnisvara ja luteri kirik. Loomulikult ka MTÜ-d ja eraisikud n-ö sõprade seltsidena (nt erumereväelaste MTÜ tegeleb giidindusega). Kesklinnast eemal asuv Karlskrona baas on hea näide, mida on võimalik suures kompleksis riigi ja linna koostöös ära teha. Seda enam, et ajaloos on linn ja merevägi olnud pigem eraldatud ja vägagi jahedates suhetes. Linn ise on ilma väga eredate üksikobjektideta, kuid tervikuna esinduslik ja heakorrastatud. Mereväebaasis asub meremuuseum, mis on ka piirkonna turismikeskus ja teeb koostööd Eesti Meremuuseumiga.
Daugavgrīva kindlus
Riia, Läti
/nginx/o/2017/01/21/6267613t1h9847.jpg)
Daugavgrīva kindluse põhiosa (vesivallikraaviga ümbritsetud bastionaalfort) on pärandi eraomanikule üleandmise halb näide. Riik andis 1995. aastal kindluse üle Riia linnale, linn aga 1999. aastal kohalikule ehitusettevõttele.
Eraomanik on korraldanud mõningaid lammutus- ja koristustöid, aga kompleks tervikuna on juba aastaid hooldamata, võsastub ja laguneb. Eraettevõtja ei ole esitanud kindluse arendamise visiooni ning tal napib selleks ka vahendeid.
Daugavpilsi kindlus
Daugavpils, Läti
/nginx/o/2017/01/21/6267617t1hcaaa.jpg)
Daugavpilsi kindlus on hea näide, kuidas linn suudab hoida tohutut mahtu (mitu korda suurem kui Patarei) avalikus kasutuses ja tuua sisse uusi tegevusi, kompleksi samal ajal nõuetekohaselt restaureerides. Kuna vahendeid kogu kompleksi terviklikuks korrastamiseks ei jagu, alustati töödega sammhaaval.
Koostati kindluslinna korrastamise visioon. Alustati üksikobjektidest – nt pumbamajast tehti infokeskus. Restaureeriti korraga üks värav ja selle raveliin, millest on tänaseks kujunenud kindluse visiitkaart.
Arsenali rajati Mark Rothko kunstikeskus, kus korraldatakse näitusi, kontserte, laste ja noorte haridusprogramme, kunstnike residentuure jms. Loomulikult on seal ka poed ja söögikohad.
Väga palju on pööratud tähelepanu turismiatraktsioonidele ja turismi, sealhulgas näituse- ja konverentsiturismi müügitööle, mistõttu nii kindlus kui ka selles olev Rothko keskus on nii linna kui ka regiooni (piiriülesena ka Leedu ja Valgevene) populaarseimad turismiobjektid.
Uus-Hollandi (Novaja Gollandija) mereväekompleks
Peterburi, Venemaa
/nginx/o/2017/01/21/6267619t1h1255.jpg)
18. sajandil ehitatud kolmnurkne kanalitega tehissaar Neeva jõgede ja kanalite süsteemis on mereväe laevaehitustehaste osa. Aastatel 1828–1830 ehitatud suur rõngakujulise põhiplaaniga mereväevangla (Butõlka) on Tallinna Kalaranna fordi põhiehitiste kaasaegne.
Töid kompleksi kaitsmiseks kavandati juba 1980. aastatel. 2000. aastate algul lammutati osa hilisemaid ehitisi, mis põhjustas muinsuskaitse proteste. 2004. aastal anti kompleks üle linnale.
2010. aastal korraldati arhitektuurivõistlus. Aastatel 2011–2013 korraldatud festival «Suvi Uus-Hollandil» tõi kompleksi uuesti linlaste teadvusesse ja kasutusse ning oli ühtlasi mahukas sotsioloogiline ja turu-uuring uute võimalike kasutusviiside ja -funktsioonide kohta. Oluliseks märksõnaks sai avalik kasutus.
Alal rekonstrueeritakse neljas etapis terviklikult hooned, kanalid, haljasalad ja kaldapealsed. Hoonetes leiavad oma koha kultuuri-, meelelahutus-, toitlustus-, väikekäsitöö, büroo- jms asutused. Lõplikult peaks kompleks valmima 2025. aastal.
Crownhill Fort
Plymouth, Ühendkuningriik
/nginx/o/2017/01/21/6267621t1hc12e.jpg)
Crownhill Fort ehitati 1860. aastatel ja oli kuni 1986. aastani militaarkasutuses. 1987. aastal võttis selle üle Landmark Trust, kes tegeleb ajalooliste hoonete korrastamise ja kasutusega, kaasates nii erainvestoreid kui ka vabatahtlikke. Forti kasutatakse õppeprojektide läbiviimiseks, sündmuste korraldamiseks, majutuseks jne.
Loodame, et ülaltoodud näited on abiks Eestile nii olulise ehitis- ja (sõja)ajaloomälestise säilimise ja heaperemeheliku kasutuse tagamisel.