/nginx/o/2010/09/28/439908t1h53ed.jpg)
Kui eelmises riigikogu koosseisus oli 24 naist, siis uude riigikokku pääses esialgsetel andmetel vaid 20 naist, mis on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hinnangul pettumust valmistav tulemus.
Kui eelmises riigikogu koosseisus oli 24 naist, siis uude riigikokku pääses esialgsetel andmetel vaid 20 naist, mis on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi hinnangul pettumust valmistav tulemus.
«Demokraatlik valitsemiskord tähendab muuhulgas seda, et erinevad ühiskonnagrupid peavad saama võrdselt kaasa rääkida otsuste tegemisel,» ütles Sepper ERRi Uudistele.
Tema sõnul peaks selleks, et naistel oleks võimalik poliitikas mõjule pääseda, neid riigikogus vähemalt 30 protsenti olema.
Selleks, et olukord muutuks, peaksid naised valimistel rohkem naiste poolt hääletama ning samas ka ise rohkem kandideerima, lisas Sepper.
«Ei saa loota, et naised valimisnimekirjade tippu jõuaksid, kui ka naisvalijad naispoliitikute poolt ei hääleta,» ütles ta.