Perekond viib võidule

Toomas Triisa pärast kodumaale naasmist. Foto: Toni Läänsalu

Toomas Triisa saavutas mõrvarlikul Dakari rallil tsiklisadulas eestlaste ajaloo parima koha. Tolles kordaminekus on suur ja kaalukas roll tema emal ja isal, samuti vennal ja õel.

Veronika Triisa aimab, kust tal nii mõnedki hallid juuksekarvad on tulnud. See, kui otse öelda, võib olla poegade teene. Pojad, 34-aastane Toomas ja temast kuus aastat noorem Jüri, on motosportlased. «Õnnetusi võib juhtuda igal pool ja juhtubki, kui peab juhtuma,» ütleb noorte meeste ema fatalistlikult. «Selle eest pole keegi kaitstud.» Ometi on ta püüdnud hoida liigset muretsemist natuke vaos, sest teab: lapsed tunnetavad suurepäraselt, kui ema süda on nende pärast raske, ja sedasi, kartes ja pabistades, võib ta poegadele hoopis karuteene teha.

Täpselt nädal tagasi lõppes Veronika Triisale üks närvesöövamaid perioode tema elus. Vanem poeg Toomas osales teist korda kuulsal – ja mis siin salata, sagedaste õnnetuste, isegi surmajuhtumite tõttu võiks öelda, et kurikuulsal –, kaks nädalat kestnud Dakari rallil Lõuna-Ameerikas. Ei olnud kerge sellele kodunt koos abikaasa Jüriga arvuti ees istudes kaasa elada, tunnistab Veronika. Eriti teades Toomase eelmisest, kolme aasta tagusest Dakari võidusõidust, milliseid hulle ja karme olukordi võib ette tulla (vt lisalugu).