CIA andmetel maha lastud ENSV sõjakomissar Postimehele: see on puhas rumalus

Roomet Kiudmaa 2004. aastal. Foto: Kalev Lilleorg / SL Õhtuleht

Kui USA  Luure Keskagentuuri 1987. aasta raporti järgi olla eestlased Nõukogude armeest pääsenud altkäemaksu andes ja selle avalikuks tulles olla üks kõrge sõjaväelane maha lastud, siis toonase ENSV sõjakomissari Roomet Kiudmaad selles kahtlustati, kuid süüdistust endise sõjaväelase kinnitusel ei esitatud.

«See on ju puhas rumalus,» ütles NSVL kindralmajor Roomet Kiudmaa, kuuldes CIA väiteid. «Minu ajal ei ole kedagi maha lastud,» kinnitas ta. Kiudmaa sõnul asus ta 1975. aastal tööle ENSV sõjakomissarina ja pidas seda ametit 1985. aastani. «Mul oli erilise tähelepanu all, et keegi altkäemaksu ei annaks. Seal võib-olla mõni sai rajooni sõjaväekomissariaadis  vabaks, aga mõnel teisel põhjusel,  mitte altkäemaksu eest,» on Kiudmaa veendunud.

Ometigi just altkäemaksu võtmise tõttu ta uurimise alla sattus. «Mind süüdistati, sest ma tegin vale sammu – pöördusin NLKP keskkomiteesse ja kaebasin oma poliitosakonna ülema peale, kes  mobiliseeris sõjaväeprokuratuuri ja püüdis mulle seda kaela määrida,» rääkis Kiudmaa. Süüdistust talle ei esitatud ja kinni teda ei peetud. «Oli eeluurimine, mina olin kodus, sain palka ja kõiki soodustusi, mis mulle oli ette nähtud,» sõnas mees.  «Süüdistus on see, mida esitatakse juriidiliselt . Mis oli, oli järelevalve,» täpsustas endine kõrge sõjaväelane.

Altkäemaksust

CIA raportis kirjutatakse, et Rootsi ühe päevalehe andmetel olevat eestlased tihti teenistusest pääsenud 500-rublase altkäemaksuga mõnele kõrgele sõjaväelasele. Kui see avalikuks sai, sõjaväelane väidetavalt vallandati ja hukati.

Jutt altkäemaksu andmisest aga pärineb Kiudmaa sõnul ühest Rootsis ilmunud välis-eesti lehest. «Selle info edastas nüüdseks juba surnud prokurör suusõnaliselt,» ütles Kiudmaa, kellele toonase kõrge prokuröri nimi ei meenu.

«Eks nad omavahel (julgeolek ja poliittöötajad midagi sosistasid,» pakkus ta välja versiooni, kuidas see jutt alguse sai.

«Ühtegi sõjakomissari ega komissariaadi töötajat ei ole süüdi mõistetud altkäemaksu võtmise eest ja kedagi pole maha lastud,» kinnitas ta. Kiudmaa sõnul said paljud eesti poisid «soodustusi», et jääda Eestisse või Baltimaadesse aega teenima. «Kes pöördus õigel ajal või oli põhjuseid, need jäid siia lähemale. Aga oli ka neid, kes ütlesid, et mida kaugemale, seda parem. Nii saatsime palju isegi Kaug-Itta,» rääkis Kiudmaa.

Eestlaste vastuhakk Tšernobõlis

Tšernobõli aatomielektrijaama taastamistöid organiseerimas käinud Kiudmaa sõnul pole päris vale CIA info eestlaste väidetava vastuhaku kohta seal.

«See jutt peab paika, aga teatud määral. Eesti poisid astusid välja nende tingimuste vastu, mis seal tekkisid. Tõsist midagi ei olnud, aga  peeti jaanipäeva ja poisid ei käinud tööl,» meenutas Kiudmaa. Ta toonitas, et tegu ei olnud füüsilise vastuhakuga, lihtsalt tööd sel päeval ei tehtud. «Käisime seal, viisime külakostiks kontserdi kaasa, oli Marju Länik ja ansambel Vitamiin.» Kiudmaa sõnul moodustasid jaanipäeva pidanud seltskonnast enamuse venelased. «Me saatsime sinna võrdselt eestlasi ja venelasi. Läksid need sõjaväekohuslased, kel ei olnud kohustust mobilatsiooni korral kuhugi minna,» rääkis Kiudmaa.

Vastuhakk

CIA tõi raportis välja juhtumi, kus 300 kiirituspiirkonda koristama saadetud eestlast lõpetasid protesti märgiks töötamise, kui neile teatati, et nende sealviibimisaega on pikendatud kuue kuu võrra.

Ka ei pea Kiudmaa paika, nagu oleks 12 eestlast 1987 aasta juunis hukatud, kuna nad ei soovinud minna Tšernobõli minna. «Ma garanteerin, ma olen olukorraga täielikult kursis, et kedagi eestlastest ei ole hukatud nende kuritegude pärast, mis puudutavad sõjaväeteenistust või sellest kõrvale hoidmist. Isegi süüdimõistetuid ei olnud minu ajal,» rääkis Kiudmaa. Ta tunnistas, et väeteenistusest keeldunud  võeti  põhjaliku «kuulamise»  alla ja kui polnud mõjuvat põhjust, siis määrati trahvid. «Aga neid oli väga vähe,» lisas ta.