«Ühtegi sõjakomissari ega komissariaadi töötajat ei ole süüdi mõistetud altkäemaksu võtmise eest ja kedagi pole maha lastud,» kinnitas ta. Kiudmaa sõnul said paljud eesti poisid «soodustusi», et jääda Eestisse või Baltimaadesse aega teenima. «Kes pöördus õigel ajal või oli põhjuseid, need jäid siia lähemale. Aga oli ka neid, kes ütlesid, et mida kaugemale, seda parem. Nii saatsime palju isegi Kaug-Itta,» rääkis Kiudmaa.
Eestlaste vastuhakk Tšernobõlis
Tšernobõli aatomielektrijaama taastamistöid organiseerimas käinud Kiudmaa sõnul pole päris vale CIA info eestlaste väidetava vastuhaku kohta seal.
«See jutt peab paika, aga teatud määral. Eesti poisid astusid välja nende tingimuste vastu, mis seal tekkisid. Tõsist midagi ei olnud, aga peeti jaanipäeva ja poisid ei käinud tööl,» meenutas Kiudmaa. Ta toonitas, et tegu ei olnud füüsilise vastuhakuga, lihtsalt tööd sel päeval ei tehtud. «Käisime seal, viisime külakostiks kontserdi kaasa, oli Marju Länik ja ansambel Vitamiin.» Kiudmaa sõnul moodustasid jaanipäeva pidanud seltskonnast enamuse venelased. «Me saatsime sinna võrdselt eestlasi ja venelasi. Läksid need sõjaväekohuslased, kel ei olnud kohustust mobilatsiooni korral kuhugi minna,» rääkis Kiudmaa.
Vastuhakk
CIA tõi raportis välja juhtumi, kus 300 kiirituspiirkonda koristama saadetud eestlast lõpetasid protesti märgiks töötamise, kui neile teatati, et nende sealviibimisaega on pikendatud kuue kuu võrra.
Ka ei pea Kiudmaa paika, nagu oleks 12 eestlast 1987 aasta juunis hukatud, kuna nad ei soovinud minna Tšernobõli minna. «Ma garanteerin, ma olen olukorraga täielikult kursis, et kedagi eestlastest ei ole hukatud nende kuritegude pärast, mis puudutavad sõjaväeteenistust või sellest kõrvale hoidmist. Isegi süüdimõistetuid ei olnud minu ajal,» rääkis Kiudmaa. Ta tunnistas, et väeteenistusest keeldunud võeti põhjaliku «kuulamise» alla ja kui polnud mõjuvat põhjust, siis määrati trahvid. «Aga neid oli väga vähe,» lisas ta.