/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
/nginx/o/2017/01/19/6262575t1h8903.jpg)
Politsei poole on sel aastal pöördunud kuus inimest, kes langesid suuri tagatiseta laene pakkuvate kelmide ohvriks.
Kelmid petavad kergeusklikelt laenuvõtjatelt raha välja (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Petturid tegutsevad Lääne-Aafrikas Beninis, pakkudes sotsiaalmeedia ja meilide vahendusel inimestele võimalust võtta suures summas tagatiseta laenu. Esimene ohumärk on politsei sõnul juba see, et laenupakkujad lubavad klientidele mitmesaja tuhande euro suuruseid laene ilma tagatiseta.
Põhja prefektuuri kelmuste ja küberkuritegude teenistuse vanema Hannes Kelti sõnul on petised hästi ette valmistunud ning saadavad nendega ühendust võtnud inimestele usalduse võitmiseks koopiaid allkirjastatud lepingustest ning teistest dokumentidest. «Sel viisil jätavad nad endast mulje kui päriselt laenuteenust pakkuvast ettevõttest,» selgitas Kelt.
«Kui potentsiaale ohver on «paati tõmmatud», siis hakatakse temalt küsima erinevaid tasusid,» selgitas Kelt petturite teguviisi. Näiteks öeldakse laenu küsijale, et enne summa laekumist tuleb tal tasuda lepingutasu, kindlustustasu ja postikulu. «Petturid tahavad, et inimene kannaks vajaliku summa Western Unioni vahendusel ning kui ta seda korra teeb, siis nõuavad kelmid aina uusi makseid. Laenusumma aga ohvri kontole ei jõua.» rääkis ta.
Kelt paneb südamele, et pimesi raha saatmine Western Unioni või mõne muu teenuse kaudu ei ole mõistlik ning see lõppeb tõenäoliselt rahalise kahjuga. «Kahtluse korral tuleks selline laenupakkumine tuttavatega läbi rääkida ja küsida, kas pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi. Nii toimides vähendatakse kelmuse ohvriks sattumise võimalust,» soovitab ta.
Tema sõnul jäävad kelmide välja petetud summad Eestis 400 ja 8000 euro vahele ning nende suurused sõltuvad laenusummast. Ohvrid on vanusevahemikus 24–35 aastat.
Peale selle, et inimestelt petetakse välja raha, soovitakse ka koopiaid dokumentidest. Kelmid kasutavad saadud dokumendikoopiaid, et uute laenu soovijate usaldust võita, märkis küberkuritegude ekspert.
«Igasuguseid suuri finantskohustusi võttes tuleb tähelepanelikult üle lugeda lepingutingimused. Tingimuste puudumisel või kui need on absurdselt soodsad tuleb tõsiselt arvestada võimalusega, et tegu on pettusega,» ütles Kelt, kes toonitas veelkord, et kahtluste korral on alati mõistlik pöörduda lähedaste ja asjatundjate poole.
Sellised pettused jõuavad Kelti sõnul Eestisse lainetena. «Mida rohkem inimesi teavad kelmide võtetest, seda keerulisem on neil siin tegutseda ning nad võtavad sihikule mõne teise riigi,» selgitas ta.
Kaks sellist laenupakkujat tegutsevad politsei sõnul järgmistel Facebooki lehtedel: