Harju maakohtus istusid täna süüdistatavate pingis neli endist maanteeameti eksamineerijat ja kaks sõiduõpetajat. Kohus tunnistas endised eksamineerijad süüdi korduvas altkäemaksu võtmises ja neist üks peab minema reaalselt vangi. Sõiduõpetajad mõisteti süüdi korduvas altkäemaksu vahendamises.
Maanteeameti patuste eksamineerijate kohtupäev: kolm tingimisi vabadusse, üks trellide taha
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt vahendasid sõiduõpetajad maanteeameti Mustamäe büroo eksamineerijatele altkäemaksu oma õpilastelt, kes soovisid vastutasuna saada sõidueksamil leebemat kohtlemist. Süüdistuses kirjeldatud episoodid jäid aastatesse 2014-2015.
Ühekordne altkäemaksusumma, mis jõudis eksamineerijateni, oli 150-200 eurot. Altkäemaksu vahendajad said igakordse vahendamise pealt endale süüdistuse kohaselt 100-160 eurot.
Nimetatud kriminaalasja saatis prokuratuur kohtusse kokkuleppemenetluses.
Täna olid kõik süüdistatavad kohtus kohal. Prokurör luges kokkulepped ette ja kohtunik küsis süüdistatavatelt ja nende kaitsjatelt, kas nad jäävad kokkuleppe juurde. Varem kokku lepitud karistuste osas kellelgi vastuväiteid ei olnud.
Endised eksamineerijad Jaak Tammistu, Aivar Aalistu ja Peeter Prems on varasemalt karistamata. Neid süüdistatakse korduvas altkäemaksu võtmises, mille eest nähakse kohtus süüdimõistmisel ette kahe- kuni kümneaastane vangistus.
Tammistu karistuseks määrati kolm aastat ja üheksa kuud vangistust, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane selle aja jooksul toime uut kuritegu. Aalistule määrati kolmeaastane vangistus, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui ta katseajal uut kuritegu ei soorita.
Ainsana peab reaalselt vangi minema Prems, kelle puhul oli peamiseks etteheiteks, et ta ei teinud politseiga koostööd. Temale määrati karistuseks neli aastat vangistust, millest tal tuleb reaalselt ära kanda kaks kuud. Sellest arvestatakse maha juba kinnipidamisasutuses viibitud aeg ehk kolm päeva. Seega tuleb tal vangis veeta üks kuu ja 27 päeva.
Neljandat, samuti varem karistamata eksamineerijat Malle Mardistet, süüdistatakse korduvas altkäemaksu võtmises, altkäemaksu vahendamises ja pistise võtmises. Kohus määras talle karistuseks neli aastat ja kolm kuud vangistust, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane selle aja jooksul toime uut kuritegu.
Loe meenutuseks, kuidas on eksamineerijaid iseloomustatud: Kuidas iseloomustatakse kuriteokahtlustuse saanud eksamineerijaid?
Prokurör luges kohtusaalis ette ka altkäemaksu vahendamises süüdistatavate sõiduõpetajate Nikolai Katõševi ja Anatoly Kirienko karistused.
Kohus määras Kirienkole, kel on varasemast üks kehtiv väärteokaristus, kolmeaastase vangistuse, millest ta on juba reaalselt ära kandnud kaks kuud. Ülejäänu mõisteti talle tingimisi. Varem karistamata Katõševile mõisteti rahaline karistus 2440 eurot.
Samuti mõistis kohus kõigilt süüdistatavatelt välja kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara.
Neli inimest ootab veel otsust
Tänane kohtuotsus on osaline lahendus 2015. aasta sügisel avalikuks tulnud laiaulatuslikule altkäemaksu võtmise skeemile maanteeameti Tallinna Mustamäe büroos. Prokuratuur on samas kriminaalasjas lõpetanud otstarbekusega menetluse veel 19 inimese suhtes. Nendele määras prokuratuur rahalise kohustuse või üldkasuliku töö tegemise kohustuse.
Samas kriminaalasjas ei ole menetlusotsust tehtud veel nelja inimese suhtes. Nende kriminaalasi on hetkel prokuratuuri menetluses.
«Sedavõrd laiaulatusliku altkäemaksuskeemi avalikkuse ette toomine ja tõkestamine sai võimalikuks tänu keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo tööle, kes viis läbi kohtueelse menetluse,» märkis Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Urmas Glase Postimehele.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo pidas täna kohtus olnud eksamineerijad ja sõiduõpetajad kinni 2015. aasta oktoobris.
Põhja ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova selgitas toona, et altkäemaksu võtmine avalikus sektoris ei saa olla aktsepteeritav ning eriti kahetsusväärne on see, kui altkäemaksu eest on antud auto juhtimisõigus inimestele, kelle oskused ei ole sõiduki juhtimiseks piisavad. Sellise hoolimatu käitumisega on tema sõnul ohtu seatud kõik liikluses osalejad.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler sõnas, et uuritav korruptsioonijuhtum on ulatuslik ja süsteemne ning korruptsioon riigiasutustes on kuriteoliik, mis õõnestab nii inimeste turvatunnet kui ka usaldust Eesti riigi toimimise vastu.
Maanteeameti peadirektor Priit Sauk teatas toona, et selline käitumine maanteeametis on absoluutselt vastuvõetamatu. «Me teeme kõik, et ebaausad inimesed organisatsioonis üles leida ja üheselt – nende koht ei ole siin. Tänan väga politseid koostöö eest,» lisas ta siis.