«Pealtnägija»: kuidas naisepeksja ja elatisvõlgnik pani süsteemi enda kasuks tööle

Rainer Nisu Foto: Erakogu

ETV saade «Pealtnägija» näitas seekord lugu sellest, millist kurja vaeva peab kuriteo ohver nägema, et Eestis õigust ja õiglust saada, kui kurjategija on nahaalne ja valdab juriidilisi nippe. On lootus, et 1. jaanuarist tööle hakanud riiklik elatisabifond võtab vähemalt elatisvõlgnikega kohtus jagelemise enda kaela.

Diana Suun on mitme lapse ema, kelle endine elukaaslane Rainer Nisu kasutas aastaid kõiki nippe, et mitte maksta oma lastele elatist ja mitte maksta hüvitist naisele, keda ta korduvalt ja süsteemselt peksis muu hulgas ajal, mil naine ootas nende last.

Nisu, kes ametlikult oli töötu, elas oma lastele võlgu olles elu, millist tavaline töötu inimene vaid unistada võib. Kallid autod, kallis eramu, soojamaareisid, kasiinos maha mängitud suured summad. Kuid endise elukaaslasega kohtus käies palus mees riigilt abi isegi riigilõivude maksmiseks.

Diana Suuni jurist Alar Salu sõnul kasutas ta kõiki võimalusi, et mitte maksta ei elatist ega naise kasuks välja mõistetud hüvitist. Kohus karistas Nisu 12 vägivallaepisoodi eest kolmeaastase vangistusega, millest ära tuli kanda neli kuud.

Kolme lapse jaoks oleks Nisu iga kuu pidanud maksma üle 500 euro, kuid kui midagi muud üle ei jäänud,  hakkas ta maksma 50 eurot. Kuna kuritegu on tahtlik kõrvalehoidumine elatisest, siis formaal-juriidiliselt pole see, kes midagigi maksab, kurjategija.

Ühise viimase lapse puhul vaidlustas mees üleüldse isaduse, et venitada menetlus veel paari aasta võrra pikemaks. Kui pole jõustunud kohtuotsust, ei saa ka nõuda maksmist.

Nisu enda sõnul on tegelik kannataja hoopis tema, ja tema endine elukaaslane on väljapressija ja manipulaator. Tõendid näitavad aga muud, samuti näitavad muud kohtuotsused. Mees läks välja kuni riigikohtuni.

Muu hulgas kaasas Nisu elatise maksmisest kõrvalehoidmisesse isegi oma ema ehk laste vanaema. Nimelt müüs ta oma fiktiivse tehinguga lapsepõlvesõbrale oma kalli eramu, kõvasti allpool turuhinda, raha majamüügi eest liikus aga Nisu ema pangaarvele. Nisu ise jäi eramusse rentnikuna elama, aga ühtegi üürilepingut tal polnud.

Kohus pööras fiktiivse tehingu 2015 aasta lõpus tagasi ja määras Diana ja Raineri kolme ühise lapse täisealiseks saamiseni majale hüpoteegi kokku 105 000 euro ulatuses. Alles see ehk oht majast ilma jääda pani Nisu lõpuks elatist maksma.

Tänaseks on kõik võlad, nii laste elatis kui hüvitis vägivalla eest makstud.

«Pealtnägija» aga küsib, miks pidi ohver pikki aastaid nii palju vaeva nägema.

Jurist Alar Salu sõnul pidi naine pika kohtusaaga jooksul palju kannatama ja üle elama, see mõjutas tema tervist. Ja tulemus tuli vaid seetõttu, et naine oli väga järjekindel.

Diana Suun nõustab nüüd juriidilistes nõksudes teisi omasuguseid läbi MTÜ.