Riik viib trahvid vastavusse süüdlase palgaga

Foto: Elmo Riig / Sakala

Justiitsministeerium esitab täna valitsuskabinetile väärteokaristuste reformi ettepanekud, millega viiakse raskemate rikkumiste korral trahvid vastavusse süüdlase sissetulekuga, võimaldatakse trahvist tingimisi vabaneda ning kaotatakse mõni väärteokaristus, näiteks trahv suitsuanduri puudumise eest.

Justiitsministeerium märkis ettepanekus, et reformi eesmärk on anda riigile raskemate rikkumiste korral võimalus tõhusalt reageerida, vähendada vähemohtlike väärtegude puhul liigset bürokraatiat ja tagada inimeste õiguskuulekus individuaalse lähenemisega.

Väärteotrahvi sidumine sissetulekuga on kavas üksnes raskemate väärtegude puhul, näiteks sõiduki joobes juhtimine, piirkiiruse ületamine üle 40 km/h võrra või korduv juhtimisõiguseta sõidukijuhtimine.

Justiitsministeeriumi ettepaneku järgi oleks sissetulekust sõltuvate väärteokaristuste puhul miinimumpäevamäär viis eurot, mis hakkab vastavalt inimese sissetulekule kasvama. Praegu on trahviühiku määr kõigile võrdselt neli eurot ja see kehtib juba alates 2002. aastast (enne euro käibeletulekut oli trahviühiku suurus 60 krooni – toim).

Justiitsministeeriumi ettekujutuse järgi paigutuks sissetulekupõhine rahatrahv raskusastmelt senise trahviühikul põhineva rahatrahvi ja aresti vahele.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku piirduda väheohtlike väärtegude korral väiksema hoiatustrahviga, mille menetlus on lihtsam ning mida ei kanta karistusregistrisse. Hoiatustrahvi kohapealne menetlus on tavapärasest väärteomenetlusest tunduvalt kiirem, kuna menetlusdokumentide vormistamise peale ei pea ebaproportsionaalselt palju ressurssi kulutama. Selline lahendus on eriti asjakohane just nendes olukordades, kus isik tunnistab rikkumist ning aitab igakülgselt menetlusele kaasa.

Ettepaneku järgi nähakse nn standardrikkumiste korral ette fikseeritud või objektiivsest mõõtetulemusest sõltuv rahatrahv.

Oma sisult vähe erinevate või madala rahatrahvi ülemmääraga väärtegude korral ei ole karistuse individualiseerimisel olulist mõju. Sellisel juhul on otstarbekam sätestada fikseeritud karistusmäärad ning seeläbi tagada õiguse prognoositavus ja ühtne karistuspraktika.

Valitsus hakkab arutama ka ettepanekut vähendada kiirmenetluse korral kohaldatavat karistust kolmandiku võrra, karistusest tingimisi vabastamist, rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga kohtuvälises menetluses, ebavajalike väärteokoosseisude tühistamist ning vähem tähtsate väärtegude välistamist karistusregistrist.