USA Luure Keskagentuur (CIA) avalikustas veebis ligi 930 000 dokumenti ehk umbes 12 miljonit lehekülge varem salastatud materjali. Andmebaasist leiab otsingusõnaga «Estonia» Eesti kohta 2744 vastet.
Märksõnaga «Estonia» leiab CIA andmebaasist mitu tuhat viidet Eestile (3)
Avalikuks tehtud dokumendid peaksid pärinema aastatest 1940–1990. Eesti kohta leiab esimesi vasteid aastast 1942 ja kuni aastani 2004 – hilisemad viited sisaldavad suuresti vanemaid dokumente. Kõige enam viiteid Eesti kohta leiab aastatest 1967 (404 vastet), 1983 (121) ja 1953 (119).
Näiteks võib sealt leida 1956. aastast pärineva kirjelduse, kuidas Ida-Virumaal, sh Kohtla-Järvel pildistati luure eesmärgil sealseid õlitehaseid. Ka hangiti infot salajase Paldiski sadama seisukorrast. «Sadamas ei näi erilist tegevust olevat,» tõdetakse.
CIA materjalide hulgast võib leida näiteks ülevaate meie raudteede võrgustikust, aga ka meie kariloomade tervisliku seisundi kohta aastal 1953, mil raporti koostaja teatel Abja vallas puhkes suu- ja sõrataudi puhang.
1951. aasta detsembris kirjutatakse Eesti metsavendadest. «On teada, et Eesti metsades on jätkuvalt metsavennad, kuid ei ole teavet nende arvu kohta,» märgitakse dokumendis. 1952. aastal pühendatakse raport Eesti noorte tegevuste kirjeldamisele.
1954. aasta 30. märtsi dokumendis antakse detailne ülevaade Aegna saarest, sh hoonestusest, sõjalistest rajatistest ja saarel elavate ohvitseride hulgast ning isegi loomastikust.
1954. aasta 10. novembril teeb CIA ülevaate eesti slängist ja kõnepruugist:
Praegu kriminaalsüüdistuse all oleva Edgar Savisaare kohta leiab CIA andmebaasist näiteks kolm vastet, president Arnold Rüütli kohta viis. Eesti NSV kauast juhti Karl Vainot on mainitud seitse korda.
Propagandast
1952. aasta dokumendis kirjutatakse pikemalt: «Propaganda levik pressis ja Eesti ühiskonnas on järjepidev, pildid Stalinist ja teistest kommunistlikest liidritest on üleval igal pool tänavatel, kontorihoonetes, poodides, raudteejaamades jm. /…/ Pärast töötunde korraldatakse sageli erinevaid kogunemisi tehastes, ametiasutustes jm, kus kõned on alati täis kommunistlikku propagandat. Osavõtt nendel kogunemistel on kohustuslik ja need ei tekita seal erilist entusiasmi. Inimesed üritavad neid üritusi vältida või lahkuda enne lõppu. Kõnedes, artiklites ja teleülekannetes on Stalini nimi nii palju kordi korratud, et suurem osa kuulajaid ja lugejaid tunneb tülgastust.»
Moraalile pühendatud punktis märgitakse, et suurem osa eestlasi on nii linnades kui ka maal depressioonis. Inimesed ootavad uue sõja puhkemist. Eraldi räägitakse kommunistlike pühade pidamisest, sh 1. mai tähistamisest. «Tähistajate hulgas võib näha palju purjus inimesi, eriti 1. mail, kui nad rongkäigu ajal joovad. On esinenud palju juhtumeid, kus inimesed joovad end pildituks. Eestlased marsivad ühes teistega ja mööduvad tribüünidest, kus juhtidele lehvitatakse, üsna vaikselt, ent valju häält teevad venelased, kellest paljud kannavad kaasas oma akordione, tänavatel kostub venekeelseid hõiskeid.»
Eesti staatus
28. juulil 1990 on CIA koostanud raporti maailma riikide kohta. Igal lehel on viide «Top secret» ehk eriti salajane. Seitsmendal leheküljel kirjeldatakse Riias toimunud kohtumist kolme Balti riigi liidri ja Venemaa presidendi Boriss Jeltsini vahel. Dokumendis märgitakse, et Nõukogu Liidu liidri Mihhail Gorbatšovi abi ütles Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehele Arnold Rüütlile, et tema ülemus tahab järgmisel nädalal alustada läbirääkimisi Eestile Nõukogude Liidus uue staatuse andmiseks.
Järgneb CIA kommentaar, milles öeldakse, et Jeltsin võib tahta avaldada Gorbatšovile survet, et viimane pehmendaks oma poliitikat Balti riikide suunal. CIA märgib, et ilmselt pole Balti riigid kindlad, kui palju abi nad lõpuks Jeltsinilt saavad. Siiski usub CIA, et Jeltsini valmidus tunnustada Balti riikide iseseisvust innustab Balti liidreid astuma vastu Gorbatšovi palvetele leida endale uus staatus liidu sees, mitte lüüa NSV Liidust lahku.
Deutsche Welle vahendas täna, et aaretelaegas avab tõenäoliselt uue vaatenurga nii mitmele ajaloosündmusele kui ka CIA tegevusele. Otsingusõnaga Saksamaa tuli välja näiteks peaaegu 73 000 vastet.
Dokumentidelt on salastuse märge maha võetud tegelikult juba varem, aga nüüd on ka laiemal üldsusel neile ligipääs. Varem võis dokumentidega tutvuda vaid Washington DC lähistel asuvas USA Rahvusarhiivis (National Archives and Records Administration, NARA).
USA seaduse kohaselt peab agentuur üle vaatama kõik üle 25 aasta vanad alaliselt salastatud dokumendid ja analüüsima, kas neilt oleks võimalik salastuse märge maha võtta. Selle tulemusena avalikustatakse pidevalt uusi materjale.