/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
/nginx/o/2015/10/28/4641443t1h25e6.jpg)
Harju maakohus otsustas täna toimunud «passimaffia» juhtumi eelistungil anda lisaaega, et ulatusliku dokumendipettusega tegelenud kuritegeliku ühenduse kriminaalasjas süüdistatavad ja riigiprokuratuur saaksid veel kokkuleppeläbirääkimisi pidada.
Kohus andis «Passimaffia» süüasjas läbirääkimisteks lisaaega (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohtu pressiessindaja Kristina Ots ütles Postimehele, et kohtunik määras järgmise eelistungi 26. jaanuarile.
Esimene eelistung pidi esialgu Harju maakohtus toimuma eile hommikul, kuid lükkus tänasesse. Nimelt peavad menetluspooled ehk riigiprokuratuur ja süüdistatavate kaitsjad läbirääkimisi kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses ning järgmisel istungil peaks selguma, kas pooled jõuavad karistuste osas kokkuleppele.
Riigiprokuratuur on ulatusliku dokumendipettuse kriminaalasjas süüdistuse esitanud 12 inimesele, kelle seas on ka neli politsei- ja piirivalveameti töötajat, neist kaks olid teenindussaali töötajad ja kaks spetsialistid.
Praegu ainsana vahi all viibivat Ljubov Genrihsoni (65) süüdistatakse kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises, samuti korduvas altkäemaksu andmises, võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutada andmises, dokumendi võltsimises ja kuritarvitamises ning kelmuses.
Süüdistuse on saanud ka Meeli Paluvits, Žanna Reede, Laivi Seeman, Ülle Lill, Sergei Zimakov, Irina Savenkova, Olga Tsvetkova, Jekaterina Botšarova, Jekaterina Leonova, Anton Kimmer ja Oksana Dmitrieva.
Kõiki peale Dmitrieva süüdistatakse muu hulgas ka kuritegelikku ühendusse kuulumises, mille eest võidakse kohtus süüdimõistmisel karistada kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega. Dmitrievale on esitatud süüdistus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb tähtsa dokumendi kuritarvitamist. Selle eest võidakse teda karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Operatsioon «Maarika»
Kriminaalasjas on oportuniteedi põhimõttel lõpetatud menetlus 75 inimese suhtes. «See tähendab, et prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav,» selgitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina. Ta täpsustas, et neile on määratud erinevad kohustused, samuti peavad nad hüvitama kriminaalmenetluse kulud.
Kuna läbirääkimised käivad, pole Kostina sõnul võimalik hetkel kriminaalasja täpsemaid andmeid avaldada.
Politsei pidas 2015. aasta oktoobris operatsioon «Maarika» järel kinni 12 inimest, keda kahtlustati ebaseaduslikul teel riiklike dokumentide saamiseks eelduste loomises. Neist 11-le esitas politsei kinnipidamise järel kahtlustuse kuritegelikku rühmitusse kuulumises.
Uurimisandmete järgi said tellijad kahtlustatavate kaudu erinevaid riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente ja arstitõendeid. Selleks kasutati muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ja valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.
Loe meenutuseks: Vaher: skeemini juhatasid anomaaliad ja Pensioniealine daam juhtis «passimaffiat»
Mis on kokkuleppemenetlus?
Kokkuleppemenetlus on lühimenetluse kõige levinum liik. See tähendab seda, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel toimuvad läbirääkimised, mille käigus sõlmitakse kõigi osapoolte nõusolekul kokkulepe, milles lepitakse kokku süüdistatavale mõistetav karistus. Kokkuleppemenetluses toimub ka kohtuistung, kus kokkulepe avaldatakse. Kohus küsib osapooltelt üle, kas nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus võib oma määrusega kokkulepet mitte kinnitada või teha kokkulepet kinnitava kohtuotsuse. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus on alati süüdimõistev.
Allikas: kohus.ee