/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/01/17/6256197t1hbb5c.jpg)
Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul takerdus Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimine Eesti poole kohatu retoorika tõttu, kuid Venemaa on valmis selle teema juurde naasma.
Lavrov: piirilepete ratifitseerimine takerdus Eesti kohatu retoorika tõttu (27)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui leping oli Vene riigiduuma väliskomisjonis ja küsimust käsitleti, kostis Tallinnast protsessi jätkamiseks täiesti kohatu retoorika, mis kutsus meie avalikkuses esile pahameele,» ütles Lavrov teisipäeval Moskvas pressikonverentsil.
Tema sõnutsi on Venemaa valmis naasma ratifitseerimise protsessi juurde ja duumasaadikud on sellest mitu korda rääkinud.
«Me toetame seda protsessi, kuid tingimustes, kus suhted liiguvad konstruktiivses võtmes, mitte pingete pideva kruvimise õhkkonnas,» märkis Lavrov.
Mikser: Eesti ei hülga piirilepingu ratifitseerimiseks oma väärtusi
:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6232657t1h4d0b.jpg)
Välisminister Sven Mikseri sõnul on Eesti näidanud valmisolekut Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimiseks praktiliste sammudega, kuid samas ei kavatse protsessi kiirendamiseks hakata muutma oma põhimõtteid ega väärtusi.
«Meie oleme andnud oma sõnumid praktiliste sammudega, viies ratifitseerimise seaduse kiiresti parlamenti, kus ta on läbinud esimese lugemise ja ootab Venemaa-poolseid praktilisi samme selleks, et see viia teisele lugemisele ja panna lõpphääletusele,» ütles Mikser teisipäeval pressikonverentsil.
Mikseri kinnitusel on Eesti soov ja lootus minna selle protsessiga edasi ühes taktis teise osapoole ehk Venemaaga.
Eesti välisministri sõnul Venemaa küll aeg-ajalt väljendanud retoorikas valmidust edasi mina, kuid on viidanud samas suhete üldisele atmosfäärile, mis seda edasiminekut ei soosi.
«Seda, millal Venemaa peab suhete üldist atmosfääri piisavaks või soodsaks - selle üle meil väga palju kontrolli ei ole. Kindlasti me vaatame piirilepingut mõlemale poolele vajaliku ja mõistliku initsiatiivina, aga kindlasti me ei hakka lootuses seda protsessi edasiminekut Venemaa poolt kiirendada, muutma oma muid poliitilisi käitumipõhimõtteid ega lahti ütlema oma huvidest ega väärtustest,» rõhutas Mikser.
Eesti ja Venemaa on sõlminud piirilepped kaks korda
Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/17/6256675t1hed9d.jpg)
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.
Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirileppe teemal kõnelusi ning 18. veebruaril 2014 allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped teist korda. Lepped on seni ratifitseerimata.
/nginx/o/2014/02/18/2831126t1h45c2.jpg)