:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/12/23/6199851t1h5aa0.jpg)
Andmekaitse inspektsiooni peadirektori Viljar Peebu sõnul on keskkonnaagentuuri hallatavas metsaregistris valitsenud suur korralagedus ning registrile pääses ligi suur hulk inimesi, kelle tegevusest ei jäänud alles mingit jälge.
Eesti andmekaitse juht: metsaregistris on valitsenud suur korralagedus (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna metsaregistrist andmeid vaadates või alla laadides ei jäänud maha logisid, on tagantjärele pea võimatu kontrollida, kes ja milliseid andmeid registrist vaadanud on,» ütles Peep Postimehele.
Inspektsioon uurib võimalike lekitajatega seotud asjaolusid edasi ja püüab välja selgitada, kas ja kelle kaudu andmed ebaseaduslikult metsaregistrist vahendajateni jõudnud on.
Keskkonnaministeerium metsaregistri vastutava töötlejana tegeleb selle probleemi kõrvaldamisega, et registris tehtud toimingutest logisid ei jää. «Selline ulatuslik andmeleke on kahtlemata muret tekitav ning seetõttu tahame võimalikult kiiresti ka reaalsete lahendusteni jõuda - ehk lekke ja andmete ebaseadusliku kasutamise peatada,» ütles Peep.
Vihjed lekke kohta jõudsid inspektsioonini juba möödunud aasta suvel
Andmekaitse inspektsioonini jõudsid esimesed vihjed metsaregistri võimaliku lekke kohta juba möödunud aasta suvel, kui oli selge, et metsaomanikke kimbutavad helistajad ei vali numbreid juhuslikult.
«Helistajad teadsid väga täpselt metsaomaniku nime, tema kontaktandmeid ja infot talle kuuluva metsa kohta. Kui helistaja teab detailselt infot, mida avalikest allikatest ei leia, tekib paratamatult kahtlus, et andmed ei ole saadud päris seaduslikul teel,» märkis Peep.
«Kui info võimalikust andmelekkest meieni jõudis, tegime ka meedias üleskutse, et metsaomanikud oma kahtlustest inspektsioonile kindlasti teada annaksid. Saadud tagasiside põhjal peame kahjuks tõdema, et selline tegevus on väga ulatuslik. Telefonikõnesid, millega püütakse metsaomanikke survestada oma metsa maha müüma, tehakse massiliselt. Tegemist on ebaausa ettevõtlusega, millega vahendusettevõte loob endale ebaterve konkurentsieelise,» märkis Peep.
Inspektsioon uurib lisaks andmelekkele ka ebaseaduslikku turundustegevust
Andmekaitse inspektsioon uurib lisaks andmelekkele ja metsavahendajate ebaseaduslikku turundustegevust. Peep rõhutas, et erinevatest allikatest pärit andmete kokku panemine ja nende põhjal andmebaaside loomine ei ole kindlasti seaduslik, isegi siis, kui andmed leitakse avalikest registritest või otsingumootori abiga.
«Näiteks kui inimene on internetti pannud kuulutuse, et otsib lapsehoidjat, siis tohib selle kuulutuse juures olevaid kontakte kasutada ainult sama eesmärgi raames, mitte aga muude pakkumiste tegemiseks. Paraku tekitatakse aga ka sel moel ebaseaduslikke andmebaase. Ettevõtte äriplaan ei tohi kindlasti põhineda sellise ebaseadusliku andmebaasi kasutamisel. Lisaks metsaregistri lekke uurimisele keskendub inspektsioon seetõttu järelevalvele ka ettevõtete osas, kes isikuandmeid oma turundustegevuse raames ebaseaduslikult töötlevad,» rääkis Peep.
Postimees kirjutas täna, et metsavahendajad teevad massiliselt telefonikõnesid metsaomanikele, üritades neid kallutada müüma raieõigust turuhinnast madalamalt. Kuna vahendajatel on info metsaomanike kohta, mida avalikest allikatest ei ole võimalik saada, viitab see massiivsele infolekkele metsaregistrist.