Vene õppekeelega gümnaasiumi õpilased pidid riigikaitse tunnis täitma ankeete ette antud vastustega, mis tekitasid nii õpilastes kui ka nende vanemates küsimusi.
Küsimus vene koolipoisile: kas Kaitseliit on vaenulik või mõttetu? (10)
Tabelit täitev 15-aastane venekeelne õpilane pidi näiteks valima nimekirjast «kolm omadussõna, mis sinu arvates kirjeldavad kõige paremini seda organisatsiooni». Organisatsioonidena olid kirjas kaitse liit, maakaitsevägi, vabatahtlikud sõjaväelased ja Kaitseliit.
«Vaevalt, et kõik seda märkasid, aga meie panime kohe tähele, et jutt käib ühest ja samast organisatsioonist. Aga asi pole mitte selles Kõige tähelepanuväärsem on välja pakutud omadussõnade nimekiri: usaldusväärne, vaenulik, rahumeelne, mõttetu, patriootlik, natsionalistlik, ükskõikne, valvsaks tegev ja ühendav,» kirjutas Rus.postimees.ee.
Veel pidid õpilased vastama küsimustele või kommenteerima lauseid nagu «Kuidas sa hindad Eesti kuulumist Euroopa Liitu?», «Kas sa arvad, et Venemaa võib olla reaalne oht Eesti julgeolekule?», «Ma toetan meie sõjaliste liitlaste alalist viibimist Eesti territooriumil…», «Mis sa arvad, miks asuvad meie sõjalised liitlased Eesti territooriumil?». Üks vastusevariant oli – «Venemaa provokatsioonide puhuks».
Järgmises plokis aga küsiti: «Mis sa arvad, kes kannab suurimat vastutust Ukraina konflikti eest?», «Mida peaks Euroopa Liit ette võtma Venemaa vastaste sanktsioonidega?» ja nii edasi.
15-aastaste õpilaste vanemaid erutasid need küsimused väga: «Kas niimoodi kontrollitakse nüüd meie lojaalsust?». Rus.postimees.ee palus kommentaari Tallinna humanitaargümnaasiumi direktorilt Luule Köslerilt, kelle õpilased pidid samuti selliseid ankeete täitma.
Direktor selgitas, et ei näe midagi hullu ei ankeetides ega seal esitatud küsimustes. Seda enam, et ankeedid on anonüümsed ja nende täitmine vabatahtlik ning igaüks võib vastata nii, nagu õigeks peab.
Rus.postimees.ee selgitas välja, et küsimused oli koostanud Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Dmitri Teperik. Tema sõnul viiakse küsitlust läbi juba kolmandat nädalat ning sellesse on lisaks kooliõpilastele kaasatud «Eesti elanikud vanuses 15 kuni 35 aastat».
Aga miks algab sihtgrupp just 15-aastastest? «See on sotsioloogiliste uuringute tavaline praktika. Pealegi käib jutt relvajõududest, kuhu hakatakse noori arvele võtma just alates 15. eluaastast,» selgitas Teperik. Ülalmainitud sõnad ja väljendid valiti tema sõnul ankeedi jaoks välja seetõttu, et neid kasutatakse sellistele küsimustele vastates kõige rohkem.
Teperik leidis, et küsitluses pole midagi laiduväärset ning et keegi püüab lihtsalt sääsest elevanti teha. «Ankeetide täitmine on vabatahtlik ja anonüümne. Inimesed võivad loobuda ühele või teisele küsimusele või kogu ankeedile vastamisest,» kinnitas ta.