Kohus otsustas Märt Ringmaa vangi jätta

Märt Ringmaa kohtu ees. Foto: Peeter Langovits

Viru maakohus ei vabastanud täna ennetähtaegselt vanglast 2001. ja 2003. aastal Tallinnas kahe lõhkemata jäänud pommi paigaldamise eest 15-aastase vangistuse saanud ja ajakirjanduses Pae tänava pommimeheks tituleeritud Märt Ringmaad.

Kohus arutas Ringmaa (78) vabastamist telesilla vahendusel vanglaga. Pärastlõunal teatas kohus, et jätab Ringmaa vangistusest vabastamata.

Prokurör on oma kirjalikus arvamuses avaldanud, et Ringmaa ennetähtaegne vabastamine ei ole ligi neli aastat enne karistusaja lõppu põhjendatud ning tänasel kohtuistungil jäi prokurör oma seisukoha juurde. 

«Oma tegudega seadis Märt Ringmaa ohtu väga paljud inimesed. Raskete kuritegude puhul on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks,» leidis Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga.

Kaitsja aga leidis, et Ringmaa ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla on põhjendatud. «Asjaolud, mis räägivad Ringmaa vabastamise kasuks on kaalukamad neist asjaoludest, mis räägivad vabastamise kahjuks,» leidis kaitsja. «Tänaseks on mees vangistuses olnud üle 11 aasta, mis on piisav aeg isiku käitumise mõjutamiseks.»

Halb tervis ja surm silme ees

Samuti tõi kaitsja välja, et Ringmaa on inimohvreid kaasa toonud kuritegudes õigeks mõistetud, ja mehe tervis on vanglas viimasel ajal halvenenud. Vabanedes sooviks Ringmaa taastada suhted lastega – kõrge ea ja terviseseisundi tõttu ei pruugi see hiljem enam võimalik olla.

Ringmaa tõdes istungil, et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla, sest tema tervis on halb ja surm silmade ees. Ta lubas, et ei hakka vabaduses kuritegusid toime panema ega kujuta endast mingit ohtu.

Kohus leidis aga, et mehe tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Nimelt nähtub kinnipeetava kohta kokku pandud iseloomustustest, et tema varasem käitumine ja toime pandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Ringmaa kannab vangistust mitme kuriteo, seal hulgas esimese astme kuritegude eest. Teda on karistatud nii dokumendi võltsimise, lõhkeseadeldise valmistamise ja kohale toimetamise kui ka võõra vara tahtliku rikkumise katse ja lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise, plahvatuse tekitamise ja mõrvakatse eest.

«Kinnipeetava sooritatud teod on ohtlikud tervele ühiskonnale, kuna lõhkeseadme paigaldamine avalikku kohta seadis ohtu ühiskonna tervikuna,» märkis kohus.

Ühiskonna õiglustunne saaks oluliselt riivatud

Kohus nentis, et ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangis. Ringmaa aga nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kirjeldab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

Samuti leidis kohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ehk elukoha olemasolu ja lähedaste toetus, ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust olid kinnipeetaval elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toime panemist.

Kohus arvestas ka asjaoluga, et Ringmaa karistuse lõpuni (11. november 2020 - toim) on jäänud üle kolme aasta, mis on kahtlemata väga pikk aeg. Samuti võttis kohus arvesse, et tegemist on kõrges eas inimesega ega välistanud, et Ringmaal on probleeme tervisega, ehkki tõendeid selle kohta ei esitatud.

Samas oli Ringmaa juba kuritegude toime panemise ajal (2001. ja 2003. aastal) vanem kui 60-aastane ja pidi arvestama, et süüdimõistmise korral võidakse teda saata pikaajalist vangistust kandma. 

Seega, kuritegude ohtlikkust ja raskust arvestades ei ole Ringmaa vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. «Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega,» lisas kohus.

Viru maakohtule on 15 päeva jooksul õigus esitada määruskaebus.

11 plahvatust

Ringmaa süüdimõistmine ja talle määratud pikk vangistus jõustus lõplikult 2010. aasta 11. veebruaril, kuna riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

2009. aasta 23. märtsil mõistis Harju maakohus Ringmaa plahvatustega seitsme inimese mõrvamises ja kuue inimese vigastamises tema süü tõendamatuse tõttu õigeks, kuid määras talle 15-aastase vangistuse kahe lõhkemata jäänud lõhkeseadeldise paigaldamise ning pensioniametilt pensioni väljapetmise eest.

Tallinna ringkonnakohus jättis 2009. aasta 27. novembril avaldatud otsusega muutmata Harju maakohtu varasema lahendi, mille järgi jäi Ringmaa süüdi vaid kahe plahvatuse korraldamise katses. Ringkonnakohus jättis rahuldamata ka nii Ringmaa ja tema kaitsja vandeadvokaat Urmas Simoni kui ka toonase riigiprokuröri Margus Kurmi apellatsioonkaebused. Simon taotles Ringmaa täielikult õigeks mõistmist nagu ka Ringmaa ise, Kurm aga Ringmaa süüditunnistamist kõigis plahvatuse episoodides alates 2003. aastast.

Kohus pidas Ringmaa süüd tõendatuks 2001. aasta 11. aprillil Tallinnas Punane tänav 15 asuva klaastaara kioski juurde lõhkeseadeldise paigaldamises ning 2003. aasta 19. novembril Tallinnas Pae tänav 23 maja esimese korruse trepikotta lõhkeseadeldise toimetamises. Ringmaa tahtest sõltumata need pommid ei plahvatanud. Ülejäänud kuriteoepisoodides mõistis kohus Ringmaa tema süü tõendamatuse tõttu õigeks.

Süüdistuse kohaselt korraldas Ringmaa aastatel 1998–2005 kokku 11 plahvatust, milles hukkus seitse ja sai vigastada kuus inimest ning varalist kahju tekitasid plahvatused üle 6,6 miljoni krooni. Kaks plahvatust jäid katse staadiumisse, kuna lõhkeseadeldis ei plahvatanud.

Samuti esitas Ringmaa pensioniametile valeandmeid sisaldava tööraamatu, mille alusel maksti talle 2001. aasta maist kuni 2005. aasta novembrini alusetult vanaduspensioni kokku 20 255 krooni.

Ringmaa karistusaega hakati arvestama tema vahistamisest 2005. aasta 11. novembril.

Loe lisaks: Kohus kaalub Pae tänava pommimehe Märt Ringmaa vanglast vabastamist