Muuli: Vabaerakonna ettepanek lõhnab vängelt poliitilise korruptsiooni järele

Kalle Muuli. Foto: Margus Ansu / Postimees

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv riigikogu liige Kalle Muuli leiab, et Vabaerakonna kavatsus hakata lisaks erakondadele riigikassast raha maksma ka valimisliitudele lähtub nende enda omakasust, kuna osa valimisliitudele antavast rahast läheks Vabaerakonna tasku.

Vabaerakonna taotlus pidada maksumaksja raha eest üleval ka valimisliite lehkab Muuli arvates vängelt poliitilise korruptsiooni järele, sest lähtub Vabaerakonna omakasust. Nimelt on Vabaerakond Muuli selgitusel lubanud kohalikel valimistel osaleda ainult valimisliitude kaudu ja seetõttu läheks suur osa valimisliitudele antavast rahast Vabaerakonna enda tasku.

Muuli märgib, et Vabaerakonna üks peamisi lubadusi riigikogu valimistel oli vähendada oluliselt erakondade rahastamist riigieelarvest. «Nüüd on Vabaerakond ise juba ligi kaks aastat parlamendis riigi toetusi nautinud, kuid valimislubadus on endiselt täitmata,» kirjutab riigikogu liige.

«Vabaerakond on oma valimislubaduse unustanud ja tahab nüüd, risti vastupidi, riigi raha mitte ainult erakondadele, vaid ka valimisliitudele jagama hakata. See tähendab, et niigi kalliteks valimiskampaaniad lähevad veel kallimaks ja maksumaksja peab selle priiskamise kinni maksma,» lisab Muuli.

Vabaerakonna saadikurühma aseesimehe Andres Ammase sõnul viitab IRLi saadiku Kalle Muuli rünnak valimisliitude toetamise idee vastu kartellierakondade jätkuvale soovile allutada kohalik elu parteilisele juhtimisele.

«Kalle Muulit tuleb tänada, et ta mõistab ja tunnustab Vabaerakonna liikmete otsust kandideerida valimisliitudes ja peab valimisliite sügiseste valimiste favoriidiks,» teatab Ammas.

Vabaerakondlane märgib, et mitmel pool Eestis ollakse järgimas Saaremaa eeskuju, kus IRLi ja Keskerakonna kohalikud liidrid on otsustanud minna valimistele hoopis valimisliidus. Oma valimisliitu kaalub reformierakondlasest Haapsalu linnapea. «Muidugi tekitab see parteikontorites paanika ja Muuli näol on leitud vapper vabatahtlik, kes tühjalt kohalt tüli üles kisub,» ütleb Ammas.

Ammas leiab, et kui Kalle Muuli ütleb, et valimisliitude rahaline toetamine on korruptsioon, siis solvab ta sellega kohaliku elu eestvedajaid, kes on eelistanud valimisliite erakondadele. Vabade kodanike moodustatud valimisliidud on tema hinnangul olnud aastaid erakondadega võrreldes ebavõrdses seisus ja riik ei toeta nende tegevust valijate esindamisel üldse. «Vähe sellest: kartellierakonnad on püüdnud valimisliite lausa keelustada,» lisab ta.

Ammas toob Muuli väidete ümberlükkamiseks välja Vabaerakonna kohaliku demokraatia toetamise eelnõu kolm põhijoont. Esiteks, toetust saavad kõik kohalikud nimekirjad ja üksikkandidaadid. Erakondade kohalikud organisatsioonid saavad toetust ainult siis, kui nad seda raha partei keskkontorile üle ei anna. Teiseks, vajalik raha võetakse ära erakondadelt, nende toetus väheneb umbes neljandiku võrra, seega lisakulu riigieelarvele ei teki. Kolmandaks, raha tohib kasutada ainult oma vaadete tutvustamiseks ja tegevuse korraldamiseks kohalikul tasandil, mitte näiteks palgakuludeks. Tagatakse ka riiklik järelevalve ja aruandlus.

Muuli käsitlus, et valimisliitude rahastamise korral läheb suurem osa rahast Vabaerakonnale, on Ammase arvates absurdne väljamõeldis. Ta tõdeb, et Vabaerakonna liikmed kandideerivad tõesti 2017. aasta kohalikel valimistel koos teiste vabade kodanikega valimisliitudes, ent kõigist kandideerijaist moodustavad vabaerakondlased murdosa. «Meie liikmed kandideerivad, et toetada demokraatlikku ja mitteparteilist omavalitsuste juhtimist. Kohalik poliitika ei ole erakondade kemplus, vaid tervest mõistusest lähtuv töö hooldatud teede, heakorrastatud keskkonna, kvaliteetse hariduse ja kättesaadavate sotsiaalteenuste nimel,» sõnas Ammas.

Ammas lisab, et kartellierakonnad on seisnud ühisrindena vastu Vabaerakonna ettepanekule vähendada riigieelarvest parteidele antavat raha poole võrra ja on valmis võimalusel pakkuma seadusemüügi teenust.

Riigikogu valimiste järgsele aastale iseloomulikult kogusid Eesti parlamendierakonnad mullu tavalisest vähem annetusi, saades kokku ligi 1,2 miljonit eurot.

Suurima summa ehk 390 520 eurot kogus Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Kõige vähem annetusi on saanud riigikogus seitsme saadikuga esindatud Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja kaheksaliikmelise fraktsiooniga Vabaerakond, kellele annetati mullu vastavalt 22 729 ja 15 349 eurot. Erinevalt teistest ei ole need erakonnad viimasel ajal ettevõtjatelt raha saanud ja annetusi teevad valdavalt erakondade endi liikmed. Näiteks Vabaerakonna suurimad annetajad ongi erakonna riigikogu liikmed.

Vabaerakonnal on valmimas seaduseelnõu, millega tahetakse edaspidi hakata riigieelarvest rahastama ka valimisliite, kes on osutunud valimistel populaarseteks, vahendas eile ERR.

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Jüri Adams ütles, et eelnõu idee on anda veerand sellest toetusest, mida praegu saavad erakonnad riigieelarvest, valimisliitudele ja erakondade kohalikele organisatsioonidele, kes on edukad kohalikel valimistel.

«Ilmselt aluseks saab olema selline asi, mida kasutatakse praegu Saksamaal ja Lätis, et võetakse häälte arv ja korrutatakse mingisuguse kokkuleppelise häälte hinnaga. Meile tundub, et see mõistlik hääle hinna suurus võiks olla kaks eurot aastas,» selgitas Adams. Opositsioonilise Reformierakonna riigikogu fraktsiooni liikme Valdo Randpere hinnangul pole vaja praegust rahastamissüsteemi muuta.