Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Mereajaloolane: koos ristiemaga tekib laevale kaitsevaim

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Parvlaev Leigri ristimine Tallinna vanasadamas.
Parvlaev Leigri ristimine Tallinna vanasadamas. Foto: Mihkel Maripuu

Laeva ristsed ja ristiema valimine kuulub merekultuuri ammuste kommete hulka ja ei ole minetanud oma tähtsust ka täna. Ristsete kordaminek ja edukas šampusepudeli puruks löömine sümboliseerib laeva edaspidist eluolu ja edukust – vähemasti nii usuvad meremehed.

Kuna laeva ehitamine on küllalti kallis ja tähtis ettevõtmine, siis laeva nime tähtsustamiseks valitakse laevale ristiema. Tavaliselt leitakse ta mõne olulise poliitika, - kultuuri või lihtsalt auväärse ja olulise kodaniku seast. «Loodetakse, et koos ristiemaga tekib laevale väike kaitsevaim,» märkis mereteadlane ja Mereakadeemia õppejõud Rein Albri.

Kõik vanad rikkad laevaomanikud nimetasid oma pereliikmeid ristiemadeks või valiti pereliikme nimede seast laevadele nimed. Laevale taheti head käekäiku, ohutut meresõitu ja muidugi ka materiaalset kasumit. «See on selline traditsioon ja millal täpselt hakati ristiemasid valima, see ei olegi päris täpselt teada.»

Ristiemaks olemine on auasi

Juba laeva ehituse ajal hakatakse kaaluma erinevaid variante, kellest võiks saada uue laeva ristiema. «Üks asi puudutab ehitust, teine aga vaimset poolt,» märkis Rein Albri. «Selle seltskonna seast, kellel on otsustamise – ja sõnaõigus esitatakse kandidaat. Ja ristiemale on küllaltki kõrged nõuded – tunnustus, tuntus, väärikus.»

Meremehed võtavad seesuguseid merekultuuriga kaasaskäivaid traditsioone tõsiselt. «Ristiema ei ole pelgalt väline ilming, vaid see on meremeeste jaoks sügavalt merekultuuris, et kõik peab minema sujuvalt traditsioonide ja kommete järgi,» rääkis Albri. Sujuv ja edukas peab ilmtingimata olema ka laeva ristsete päev.

Laevade ristimine kui selline on vana komme, mis ulatub Vana-Rooma aega. Kunagine laevade ristimistseremoonia oli üpriski julm ettevõtmine ja ristsetel ohverdati isegi nimesi. Nüüd on ajad muidugi muutunud ja sümboolse ristimise viib läbi ristiema õrn käsi. «Selle kauge kaja on tänapäeval šampanjapudeli purustamine, tavaliselt punane või roosa šampanja, mis imiteerib inimverd,» ütles Albri.

Läbi ristimise on ristiema seotud oma laevaga nii kauaks, kuni kestab laeva ajalugu. «Ehk ristiema on alati teretulnud laevale, kui laev on kodusadamas ja ristimise aastapäeval tuletatakse seda sündmust meelde, istutakse maha ja meenutatakse ristiema,» rääkis Albri. Puruks löödud shampusepudeli kork säilitatakse spetsiaalsel alusel koos ristsete kuupäeva, ristiema nime ja pildiga.

Šampanjapudel peab esimese korraga puruks minema
Ristiema amet on väga vastutusrikas ja austusväärne positsioon ning ristimistseremoonia läbiviimine on värskele ristiemale väljakutse. «Kui inimene valitakse ristiemaks, siis ei unusta ta seda elulõpuni. Igal võimalusel võtab ta selle vastutusrikka ülesande enda kanda. Vahest kardetakse küll tseremoonia läbiviimise ebaõnnestumist,» rääkis Albri. Ta meenutas üht tuulist maikuu päeva, kui toimusid ühe purjejahi ristsed. «Ristiemaks valiti üks Kuressaare gümnaasiumi abiturient ja  tuul oli sel päeval tõesti väga vali,» kirjeldas Albri.

«Ma ütlen – tütarlaps närveeris päris palju, sest lüüa see pudel vastu laeva esiosa puruks esimese löögiga, nagu on ettenähtud traditsioonide kohaselt, ei pruugigi õnnestuda,» selgitas Albri. Ei ole harv juhus ka see, et ristiemad päris korralikult enne ristsetepäeva pudeli puruks löömist kuivalt harjutavad.

Ristsete ajal koguneb sadamasse suur seltskond. «Ja kui see šampusepudel esimese hooga puruks ei lähe, kostub üks sügav ohe üle terve sadama,» ütles Albri. Vanade kommete kohaselt ei tahtnudki meremehed sellise laeva tegemist teha – see olevat märk, et merejumalad ei taha ohverdust vastu võtta. «Ja see on kahtlane-kahtlane laev siis ning selline kuulsus levib – meremehed on ju liikuv rahvas,» ohkas Albri.

Ristiema hoiab sidet elus
Millised üldse on ühe laeva ristiema ülesanded ja kohustused oma laevukese ees? «Ristiema ülesanne on pidada oma laevaga ja laevameeskonnaga ühendust. Ega ristiema ei saa laeva mööda maailma taga ajada, aga tänapäeval on võimalikud kõiksugu sidepidamisvahendid,» rääkis Albri.

Laeva meeskond ja kapten võib aja jooksul vahetuda ning uued inimesed ei pruugi ristseid mäletada, aga ristiema hoiab sidet siiski elus. «Laeva ristimispäeval saadab ristiema õnnitluse ja küsib, et kuidas teil kulgeb seal,» ütles Albri.

«Mingil määral on ristiema hing selle laevaga seotud. Tema pilt ja alusele asetatud šampusepudeli kork on ju laevas kõigile näha. Inimesed tulevad õhtu- ja lõunasöögile, näevad koguaeg ristiema pilti ja ikka käib mõttest läbi, et tere jälle!»

«Ka mina mõtlen meremehe moodi. Ristiema aitab meil pidada meeles kodu ja pere, midagi, mida parasjagu laeval kaasas ei ole. Meremehed on ka inimesed, kes igatsevad kodu järele,» nentis Albri, kelle sõnul on ristiema alati laevale teretulnud.

«Ta on aukülaline, kes oma tulekust aegsasti teada annab ning kellele korraldatakse siis pidulik lõuna – või õhtusöök, väikesed veinid ja kõned,» rääkis Albri. «On eriti tore, kui ristiema tuleb koos oma lastega. See on perekondlik koosviibimine.»

«Meremehed on väga tundlikud seesuguste traditsioonide suhtes. Igal elukutsel on omad salausud, soovid ja harjumused,» nentis ta.

Tagasi üles