Tehnilise Järelevalve Amet alustas TV3 uudiste ostmise hinnakirja uurimiseks menetlust

Foto: TV3

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) alustas TV3 «Seitsmestesse uudistesse» hinnakirja alusel uudislugude müügi uurimiseks menetlust, seadus võimaldab rikkumise korral määrata telekanalile kuni 32 000 euro suuruse trahvi.

TJA side- ja meediateenuste osakonna juhataja Oliver Gailani sõnul peab tutvuma kõigi asjaoludega, enne kui saab langetada otsuse, kas TV3 on rikkunud seadust.

«Sellise mahuga menetlus võib võtta aega kuid. Selgitamaks välja, kas TV3 on rikkunud äriteadete edastamisele kehtestatud nõudeid, algatas Tehnilise Järelevalve Amet järelevalvemenetluse. Rikkumise korral võib karistada kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga,» ütles Gailan.

Äriteadete edastamist televisioonis reguleerib meediateenuste seadus, milles on toodud mitmeid eri liike äriteadete vorme, nagu näiteks tootepaigutus, sponsorlus, reklaam ja otsepakkumine.

«Iga äriteate liigi edastamisele on omakorda hulk erinevaid erinevad nõuded ning seejuures toodud ka mitmeid erandeid. Üldine põhimõte on siiski, et televaataja jaoks peab äriteade olema saates äratuntav. Samuti on lastesaadetes ja uudistesaadetes äriteadete edastamisele rangemad piirangud võrreldes muude saadetega ning uudistesaadete spondeerimine seadusega keelatud,» selgitas Gailan.

ERR: TV3 müüb «Seitsmestesse uudistesse» hinnakirja alusel uudislugusid

Rahvusringhääling teatas neljapäeval, et kui ajakirjanduseetika koodeks nõuab selle selget eraldamist uudislikust sisust, siis TV3 pakub klientidele müügiks uudislugusid, ilma neid sisuturunduse märkega eraldamata. Hinnakirjast selgub, et üheminutine sisuturunduslugu uudistes maksab 1000 eurot, kaheminutine 2000 eurot ning kolmeminutine lugu 3000 eurot.

Nii näiteks saadeti ettevõttele, kes tundis huvi, kuidas saada «Seitsmestes uudistes» oma teemadega kajastust, vastu põhjalik presentatsioon konkreetse hinnakirjaga, milles öeldakse: «Sisuturundust pakume uudislugudena ning rubriikidena täna «Seitsmestes uudistes»».

TV3 «Seitsmeste uudiste» produtsent Annely Adermanni sõnul ei saa saatesse uudislugusid osta. «Saate lõpus on aga meelelahutuslik osa, kus erinevad koostööd, st eelkõige rubriikide toetamine on võimalik. Kõik, mis eetrisse jõuab, on kooskõlastatud toimetusega ning teema peab vaataja jaoks olema köitev, meelt lahutav, õpetlik ehk siis - huvipakkuv,» ütles Adermann ERRile.

Siiski on ka meelelahutuslik pooltund «Seitsmeste uudiste» ehk uudistesaate osa ning selles probleem seisnebki, et vaataja jaoks ei ole uudislik osa selgelt eristatud meelalahutuslikust, tasutud saateosast.

Kalle Muuli: tegu on jõhkra ja nahaalse seaduserikkumisega

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikme, ERRi nõukogu endise liikme Kalle Muuli sõnul on TV3 tegevuse puhul tegemist jõhkra ja nahaalse seadusrikkumisega.

«Meediateenuste seadus ütleb selge sõnaga, et sponsorid tuleb selgelt esile tuua ning reklaam uudisest ja muus sisust selgelt eristada. TV3 pole isegi proovinud seda teha, vaid on minu meelest püüdnud sihilikult vaatajaid eksitada ja petta, edastades varjatud reklaami,» ütles Muuli Postimehele.

Muuli sõnul ei ole ta kursis meediateenuste seaduse täitmise üle järelevalvet teostava Tehnilise Järelevalve Ameti võimekusega selles valdkonnas, aga kui ühele asutusele on seadusega pandud mingi kohustus, siis tuleb talle selleks ka piisavalt vahendeid anda ja vastav võimekus luua.

«Nii see muidugi ei peaks hakkama kunagi olema, et kuskil istub mingil hulk ametnikke pidevalt telerite ees ja uurivad, kas tegu on ajakirjanduse või varjatud reklaamiga. Eks selliste asjade avastamine ja uurimine peab jääma ikka kaebusepõhiseks, nagu on valdavalt ka kogu muu tarbijakaitse,» märkis Muuli.

Muuli hinnangul on meediateenuste seadus reklaami ja sponsorluse osas hästi õnnestunud. «Sätted on piisavalt põhjalikult, detailselt ja ammendavalt sõnastatud. Ma ei näe, et seal oleks midagi vaja oluliselt parandada. Probleem pole seaduses, vaid seaduse jõhkras rikkumises,» lausus ta.

Mart Luik: see peaks olema meedia eneseregulatsiooni küsimus

Ringhäälingunõukogu liige, aastatel 1998-2001 TV3 uudiste peatoimetaja ja telekanali tegevdirektorina töötanud Mart Luik ütles Postimehele, et ajal kui tema selles kanalis töötas, ei olnud selline asi mõeldav.

«Mage lugu,» ütles Luik kommentaariks uudisele hinnakirja alusel uudiste müümise kohta TV3 «Seitsmestesse uudistesse». «Kui mina TV3s töötasin, suhtuti seal uudiste tõsiseltvõetavusse ja usaldusväärsusesse väga rangelt. Paistab, et nad on nüüd latti allapoole lasknud,» lausus ta.

Luige sõnul peab spondeeritud saatelõik kindlasti olema vaatajale selgelt arusaadav, millega on tegemist.

«Võib-olla peaks TV3 tegema pärast põhisuudistesaadet eraldi saate, kus selliseid saarelõike esitada. Kuid mina ei saa neile soovitusi jagada, TV3 peab ise otsustama, kuidas nad spondeeritud saatelõike esitavad,» ütles Luik.

Meediateenuste seadus sätestab, et tasutud materjal peab olema arusaadavalt märgistatud ja eristatud ajakirjanduslikust sisust. Meediateenuste seaduse täitmise üle teostab järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet. See on nii aegadest, kui TJA tegeles sageduslubade väljaandmisega.

Mart Luige hinnangul peaks taolise teabe korrektne esitamine olema meedia eneseregulatsiooni küsimus. «Ma arvan, et siin et tuleks palgata suur hulk ametnikke, kes hakkaksid uudistesaateid vaatama ja näpuga järge ajama,» ütles ta.

Tomberg: TV3 ei tohiks endale sellist taset lubada

Luik lisas, et alahinnata ei tasu ka vaatajaid ja kui üks telekanal makstud teavet tavaliste uudistena esitleb, hääletavad vaatajad jalgadega ja liiguvad teiste kanalite teleuudiste juurde.

Aastatel 2001-2004 TV3 uudiste peatoimetajana töötanud ning 2007-2014 rahvusringhäälingu juhatuse liikme ametis olnud Hanno Tomberg ei soovinud teemat Postimehele pikemalt kommenteerima. «See on tase, mida TV3 ei tohiks endale lubada, rohkem ma seda teemat ei kommenteeri,» ütles ta.