/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2016/02/02/4984913t1h297b.jpg)
Tallinna linn on otsustanud võtta kaitse alla ligikaudu 60 ha suuruse ala Merimetsast ja sellest lõuna poole jäävatest niitudest.
Linn võtab Merimetsa looduskaitse alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valdav osa kaitseala moodustamiseks vajalikest formaalsustest on juba tehtud ja 19. jaanuaril kell 17 seisab Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses ees avalik arutelu, kirjutas linnavalitsuse väljaanne Pealinn.
«Kui riigi- või linnaasutustelt tuleb põhjapanevaid ettepanekuid või kohtame tugevat vastuseisu, võib protsess veel pikeneda,» rääkis Tallinna keskkonnameti juhtivspetsialist Tõnu Laasi. «Muidu peaks tõenäoliselt paari kuu pärast kaitseala asjaajamise mõttes enam-vähem tehtud olema.»
Pärast formaalsustega ühele poole saamist tähistatakse kaitseala piir ja koostatakse kaitsekorralduskava, millega määratakse kindlaks, mida ja kuidas kaitsealal kaitstakse, mida sinna rajatakse ja milliseid töid tehakse. «Kaitsekorralduskavas võib mõnes kohas tulla teemaks tee sulgemine, et suunata inimeste liikumist tundlikelt kaitsealuste taimede piirkondadest eemale,» tõi Laasi kaitsekorralduskava võimalikest piirangutest näite. «Seal on ka kanakulli pesapaik, mis vajab rahu. Samuti vajaksid niidualad vähemalt korra aastas niitmist.» Laasi loodab, et kaitsekorralduskava valmib tänavu sügiseks.
Merimetsas saavad inimesed kindlasti endiselt loodusele lähedal olla ja puhata, kuid rõhutada tuleb seda, et kaitsealune mets ei ole siiski park ja seal kehtivad reeglid on võrreldes pargiga teistsugused. «Kaitsealal pööratakse rohkem tähelepanu taimede ja loomade kaitsmisele. See ei ole ainult inimeste jaoks loodud roheala. Kõne alla võib tulla mõne istepingi paigaldamine, aga laste mänguväljakuid ja muud taolist kaitsealale ei tule,» selgitas Laasi.
Merimetsa lõunaservas asuvad palu- ja soostunud niidud on toitumispaigaks mitmetele lindudele ja kasvukohaks III kategooria kaitsealusele taimele, roosale merikannile. Lõunaosa märjas lodumetsas meeldib kahepaiksetele ja pelglikele linnuliikidele, kellel on seal hea varju leida. Merimets on oluliseks elupaigaks kimalastele, vähemalt 18 liiki mardikatele ja päevaliblikatele. Vähesel arvul esineb ka rästikuid.
Imetajatest elutsevad alal püsivalt karihiirlased, halljänes, orav ja siil, kohatud on ka rebast, metssiga, nirki ja koduhiirt. Varasemast ajast on vaatlusi metsnugise kohta. Kahepaiksetest esineb rohukonna ning tõenäoliselt ka rabakonna ja tähnikvesilikku. Minevikus on Merimetsast leitud ka kaitsealust käpalist suurt käopõlle. Endise raudteetammi lähedal esineb vaarika ja põldmarja hübriidi. Registreeritud on 50 liiki sammaltaimi.