Kolme õppesuuna nõue sunnib koole suuri ümberkorraldusi tegema

Foto: Margus Ansu

Kose Gümnaasiumi direktori Sirje Laansoo arvates on kolme õppesuuna nõue gümnaasiumides küsitav ja selgitused nende vajalikkusest ebapiisavad.

«Kose kool on piirkonnas ainus gümnaasium. Meile tuleb õpilasi kokku kolmest vallast ja meie koolis välja kujunenud õppekorraldus arvestabki seda, et kooli tuleb väga erineva suhtumisega, õpimotivatsiooniga ja õpivõimega õpilasi, ka gümnaasiumisse,» selgitas Laansoo Postimees.ee´le.

Tema sõnul avati gümnaasiumis kolmas õppesuund – tehnoloogiaklass – juba kolm aastat tagasi, kuid pärast seda on ettevõtlusmaastik oluliselt muutunud ning sellega seoses on ka vähenenud võimalused pakkuda tehnoloogiaklassi õpilastele ettevõtluspraktikat. «Seega plaanisime tehnoloogiklassi õppekavasse nagunii muudatusi teha, ka haridus- ja teadusministeeriumi surveta,» märkis Laansoo.

«Piirkonnakool peab olema ja on paindlik ning koolipidaja peab oskama kohalikku olustikku tundes kiiresti reageerida ja võib juhtuda, et majanduse elavnemisega kaob meie koolis vajadus tehnoloogiaklassi järele,» lisas ta.

Praegu aga otsustas kool, et tehnoloogiaklassi õppekavas juba populaarseks saanud valikained jäetakse esialgu alles ning tuleval õppeaastal seotakse need sisekaitseõppega.

Laansoo sõnul oli kolmanda õppesuuna määramisel kõige raskem just sellele nime panemine, kuid nüüd on välja kuulutatud, et alates 1. septembrist võetakse Kose Gümnaasiumi 10. klassi vastu õpilasi reaal- ja loodusainete, humanitaarainete ning tehnoloogia- ja sisekaitseainete õppesuunale.

Laansoo on nõus, et koolide õppetöö taset peab ühtlustama, kuid tema hinnangul saab seda teha ka «haridusmaastikku ühtlaselt mustaks kündmata». «Aastaid ehitati üles omanäoliste koolide süsteemi, nüüd lammutame kiiresti selle, mis meil hästi toimib,» lisas direktor.

Miina Härma Gümnaasiumi direktor Ene Tannberg rääkis Postimees.ee´le, et nende koolis on juba ammu kolm õppesuunda, kuid seoses uue riikliku õppekavaga kujundavad nad suundi ümber ja avavad lisaks loodus-reaal-, reaal-sotsiaal- ja keele-humanitaarsuunale ka veel rahvusvahelise õppesuuna.

Tannbergi sõnul õpivad esimesel gümnaasiumiaastal kõik ühesuguse õppekava alusel ning suundadesse jagunemine toimub teisest gümnaasiumiaastast. «Selline õppekorraldus võimaldab õpilastel valikuid põhjendatumalt teha,» leidis direktor.

Noarootsi Gümnaasiumi direktor Laine Belovas rääkis, et ka neil on kolmas õnnesuund, milleks on humanitaarsuund rõhuga rootsi keele ja Põhjamaade kultuuri õppele, juba valitud, kuid kui vajalikuks see osutub, näitab tema sõnul aeg.

Haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva märkis, et kohustus pakkuda gümnaasiumiõpilastele vähemalt kolme õppesuunda tuleneb gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja koolid peavad seda tegema hiljemalt 2013. aasta sügiseks.

Kuna õppesuundade nõue rakendub alles mitme aasta pärast, ei kogu ministeerium Ladva sõnul veel andmeid selle kohta, millistel koolidel juba on kolm õppesuunda ja millistel need veel puuduvad. Võimalust, et mõni kool küll paneb paika kolm õppesuunda, kuid ühte neist reaalselt ei ava, ei saa Ladva kinnitusel tekkida.

Esiteks tuleb tema sõnul kolm õppesuunda fikseerida kõikides kooli dokumentides, sealhulgas kooli õppekavas, ning lisaks sellele tuleb koolil õppesuuna väljapakkumisel endale kindlustada ka vajalikud õpetajad, õppekeskkond ja õppevahendid. «Kui paljud õpilased ühe või teise õppesuuna valivad, on juba eraldi teema,» märkis Ladva.

Rõõmustava tendentsina nimetas ta seda, et valmistades ette üleminekut uuele riiklikule õppekavale, on mitmed koolid asunud omavahel koostööle.

Milliseid õppesuundi võivad gümnaasiumid oma õpilastele pakkuda (väljavõtted gümnaasiumi riiklikust õppekavast)?

Lõige 4. Gümnaasium võimaldab õpilastele valikkursusi valdkonniti vähemalt järgmises mahus:

keel ja kirjandus – 4 kursust
võõrkeeled – 6 kursust;
matemaatika – 14 kursust;
loodusained – 8 kursust;
sotsiaalained – 7 kursust;
kehaline kasvatus – 2 kursust;
usundiõpetus – 2 kursust;
riigikaitse – 2 kursust;
majandus- ja ettevõtlusõpe – 2 kursust;
uurimistöö alused – 1 kursus.

Lõige 6. Gümnaasium võimaldab lisaks lõikes 4 nimetatud valikkursustele vähemalt 11 kursuse mahus valikkursusi, mis arvestavad kooli omapära ja piirkondlikku eripära. Nimetatud valikkursuste hulgas võivad olla nii riiklikus õppekavas kirjeldatud valikkursused kui ka kooli õppekavast tulenevad valikkursused. Nende valikkursuste õpe tuleb korraldada vähemalt 12 soovija olemasolul.

Lõige 7. Gümnaasium võimaldab õppe vähemalt kolmes õppesuunas. Gümnaasium võib õppesuuna sees teha õpilasele kohustuslikuks kuni 20 valikkursuse õppe. Gümnaasiumi õppesuunad erinevad üksteisest vähemalt kaheksa valikkursuse poolest. Õppesuund võib sisaldada lõikes 6 käsitletud valikkursusi ning peab sisaldama valikkursusi vähemalt kahest alljärgnevast ainevaldkonnast lõikes 4 kindlaksmääratud mahus: keel ja kirjandus, võõrkeel, matemaatika, loodusained, sotsiaalained.