Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Üliõpilasjuht: noori puudutavates küsimustes on parteid nagu peata kanad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maris Mälzer.
Maris Mälzer. Foto: Peeter Langovits

Noori kõige rohkem kõnetavates küsimustes on erakonnad justkui peata kanad ega oska näha probleemide tõsidust, leiab Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer.

«Näiteks noorte tööpuudus – probleem on väga tõsine, aga kogu valimiste vältel pole kõlama jäänud ühtegi konkreetset ja realistlikku plaani selle lahendamiseks. Sama võib märkida ka tegelikult teiste noori huvitavate teemade kohta nagu hariduse kättesaadavus, väljaränne, pensionisüsteem jne,» selgitas Mälzer.

Postimees.ee palus Mälzeril hinnata riigikogu valimiskampaaniat ning seada ootusi uuele peagi ametisse saavale valitsusele.

Mälzer on valimisi jälginud pingsalt ning tõdeb, et valimiskampaania on jäänud loosunglikuks ja puudub pikemaajalisem visioon. «Väga paljud minu eakaaslased on kurtnud, et neil on seekord väga keeruline valikut teha, sest ei olegi nagu millegi vahel valida. Lubadused on väga sisutühjad ja tihti puudub nendes tõsiseltvõetavus,» märkis ta.

Noorte tööpuudus suurimaks väljakutseks

Üks suuremaid väljakutseid, mis uuel valitsusel ees seisab, on tudengite esindaja hinnangul noorte tööpuudus. Ta osutas, et Eesti on 15-24-aastaste noorte töötuse näitajate poolest Euroopas esirinnas. «Oma iseseisva elu alguses olles inimene, kes seisab silmitsi juba sellise probleemiga nagu tööpuudus, on kardetavasti palju vähem riskialdis, vähem tootlikum ja lõppkokkuvõttes kehvem kodanik. See, et põlvkond, kelle õlule jääb väga suur väljakutse tagada demograafilise languse ajal riigi ja sotsiaalsüsteemi toimimine, oleks väga hea ettevalmistusega, on meie kõigi jaoks strateegiliselt oluline,» selgitas Mälzer.

Eelkõige tuleks tema hinnangul tähelepanu pöörata hariduse kättesaadavusele ja selle kvaliteeditasemele. «Kahjuks on meil reaalne olukord, kus näiteks paljud need noored, kellel on potentsiaali omandada näiteks kõrgharidus, ei jõua oma sotsiaal-majandusliku tausta tõttu kunagi selleni. Nii väikese rahvaarvuga riigis on ülioluline, et suudaksime tagada iga inimese potentsiaali maksimaalse rakendamise.»

Tudengite eestkõneleja soovib edaspidi näha pikemat perspektiivi, kuhu ja kuidas Eesti jõuda kavatseb. Uuele valitsusele soovib Mälzer jõudu pikemaajalist arengut mõjutavate küsimuste lahendamisel ning loodab, et ministritel jätkub tarkust kuulata erinevaid osapooli ja kaasata otsuste langetamisse rohkem kodanikke ja ühendusi.

Tagasi üles