Lumi Tallinnas muutub üha mustemaks

Tallinna räpased tänavad. Foto: Mihkel Maripuu

Ühelegi kas autoga või jalgsi Tallinnas liikuvale inimesele ei ole ilmselt uudis, et mida lähemale kevad jõuab, seda mustemaks linn muutub.

Suuremate tänavate ja teede ääres kõrguvad jätkuvalt lumevallid, kuid autorataste alt pritsitud sodi ja päike on teinud oma töö, mistõttu varem tee äärde lükatud lumi on kohati süsimustaks muutunud.

Täna Tallinna erinevates paikades ringi sõites võis näha kuidas teede ja tänavate kõige äärmises reas liikuvad autod musta löga laiali pritsisid. Näiteks Paldiski maanteel ja Lasnamäel Laagna teel.

Õismäel kõrgusid aga tänava ääres mustad lumevallid, mille tagant trollgi vaevu välja paistis. Samasugused mustendavad kuhilad «ilutsesid» mujalgi linnas. Ahtri tänaval püüdis aga üks turist mööda täiesti mustaks ja lögaseks muutunud teeäärt kohvrit järele vedades reisiterminali poole rühkida.

Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg ütles, et sopa eest tuleb suures osas tänusõnad ütelda naastrehvide kasutajatele. Asfaldipuru seguneb lumesulamise veega ning löga ongi valmis. Selge on ka see, et enamus rentsleid on alles kas jääs või hanges. Kui hakata linna tänavaid veega puhastama, siis tuleks soppa veelgi juurde ning öösiti miinuskraadidega see kõik külmuks, mis omakorda nõuaks täiendava soola kasutamist.

«Suured lumehanged tänavate ääres alles sulavad ning pesemiseni ja kuivkogumiseni ei ole võimalik enne minna, kui vähemalt renstlid on lahti sulanud,» selgitas Sulg. «Loomulikult oleks ideaalne variant, kui saaksime linnast praegu kogu lume ära vedada ja siis võiks kevadkoristustöid alustada, aga niisugust võimekust ei ole meil ega ilmselt ka teistel Põhjamaade pealinnadel.»

Ta lisas, et inimestele võib jääda mulje, et kui lund ei saja, siis tänavate hooldajatel polegi midagi teha. Tegelikult on nii, et kui päeval sulatab ja öösel külmetab, siis tuleb õhtutundidel päris suurt osa Tallinna tänavaid soolatada. Soolale kulub üpris palju raha, sest see ei ole sugugi odav tegevus. Samuti tegelevad tänavahooldajad restkaevude otsimisega hangede alt ning mingil määral veetakse ristmikelt ka lund vähemaks ja üritatakse rentsleid jääst vabastada.

Käsibrigaadid puhastavad Sule sõnul ühissõidukite peatuste ümbrust ja ülekäiguradasid jääst ning teevad libedusetõrjet. Kõiki kohti ei ole jõutud asfaldini puhastada, aga tehakse nii palju, kui mahtu on.

«Inimesed on meilt küsinud, et millal te neid sõelmeid tänavatelt kokku korjama hakkate,» ütles Sulg. «Kuna aga öösiti ikka külmetab, siis ei ole ju mõistlik sõelmed kokku korjata nin siis jälle uuesti maha puistata. Igal aastal oleme püüdnud ikka 1. maiks kogu killustiku kokku korjata, eks tänavu teeme ka nii. Seaduse järgi on viimane tähtaeg 15. mai.»