/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
/nginx/o/2015/05/13/4061113t1h832d.jpg)
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) hävitas Saaremaal Leisi vallas raietööde käigus haruldasel jugapuude kasvualal sadakond looduskaitse all olevat puud, Lääne ringkonnaprokuratuur on alustanud juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.
RMK hävitas looduskaitse all olevaid puid, prokuratuur alustas kriminaalmenetlust (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pealtnägija» viitas hiljuti keskkonnainspektsiooni ametnikele avanenud trööstitule vaatepildile Saaremaal Leisi vallas, kus mootorsaag oli teinud oma töö ja hävitanud ligi hektari suurusel metsalapil ligi sadakond looduskaitse all olevat jugapuud. Tegemist on pretsedenditu juhtumiga, sest lageraie teostas RMK.
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas tunnistas Postimehele, et tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, millesugust pole tema ligi kümneaastase ametiaja jooksul veel ette tulnud.
Ta märkis, et raiet tehti Eesti riigile kuuluval maal küll seaduslikult, kuid paraku ettevaatamatult raielangil kasvavate kaitsealuste jugapuude suhtes. Kõik sai tema sõnul alguse inimlikust eksimusest aastal 2015, kui andmete sisestamisel arvutisse tehti oluline viga.
Nimelt on RMK infosüsteemides üldjuhul olemas nii info kaitset vajavate liikide kohta kui ka töötav «alarmsüsteem», mis metsaraie tegijatele liigi esinemisest teada annab ja juhib ka tähelepanu, millised meetmed tuleb näiteks looduskaitse all oleva liigi tõttu tarvitusele võtta.
Kontrollid eksimusi ei välista
Töötaja eksimuse tõttu olid aga andmeväljad infosüsteemis puudulikult täidetud ja see n-ö alarmsüsteem ei töötanud. Seega puudus 2015. aastal Leisi valda lanki eraldama läinud ja hiljem raiet ja puude kokkuvedu korraldanud töölistel info sealsete kaitsealuste puude kohta. Kuna nad teiste puude ja metsa alustaimestiku vahel kõiki jugapuid ei märganud, raiuti osa väärtuslikest puudest lihtsalt maha.
Kallas täpsustas, et 0,34-hektariline lageraie teostati riigimetsa alal ja see ala langeb kokku 2,4-hektarilise jugapuude leiukohaga. RMK-l tulnuks antud asukohas raiet tehes loomulikult vältida langil kasvavate jugapuude kahjustamist, kuid raie (2015. aasta sügis - toim) ja 2016. aasta kevadel läbi viidud maapinna istutamiseks tehtud ettevalmistustööde käigus sai osa puudest siiski kannatada.
Mis puutub aga veasse RMK infosüsteemis, siis sellise vea tegemise oht on pidevalt olemas, kuna riigimetsas on mitukümmend tuhat teadaolevat kaitsealuse liigi leiukohta ja andmete sisestamistööd palju. Sestap on ette nähtud kontrollid infosüsteemides ja lisaks nõutud raie-eelselt looduses kaitsealuste liikide isendite äramärkimine. Töövõtjatelt nõutakse ka kutsetunnistuse olemasolu, mille saamise eelduseks on muu hulgas kaitsealuste liikide tundmine.
«Aga nagu antud situatsioon näitab – absoluutselt sajaprotsendilist kindlust ei ole ka need nõuded veel andnud, mistõttu tuleb siin täiendavaid lahendusi otsida,» tunnistas Kallas.
Ta rõhutas, et konkreetsele eksimusele õigustust ei ole, kuid tõi samas näiteks, et riigimetsas töötab igapäevaselt keskeltläbi 5000 inimest ja igal aastal võetakse saag, kirves või labidas kätte umbes 50 000-l erineval langil, ning seda arvestades on taoline eksimus väga haruldane.
Kahtlust esitatud ei ole
2016. aasta lõpus alustas Lääne ringkonnaprokuratuur kaitsealuse objekti hävitamise paragrahvi järgi kriminaaluurimist, et selgitada välja võimalik rikkumine. Sellise teo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Ent uurimine on alles värske ja kahtlustust veel kellelegi esitatud ei ole.
Prokurör Svetlana Maripuu sõnul on ebaseaduslikku raiet Saaremaal ka varem ette tulnud, kuid juhtumeid, kus probleem on seotud otseselt looduskaitse objektiga, pole seni sealkandis menetletud.
RMK juht lisas, et kuna hetkel uurimine käib, ei ole temal paslik süü suurust hinnata ega süüdlast enneaegselt välja kuulutada. Teoga kaasneb tema sõnul aga igal juhul vastutus, millest saab aga lähemalt rääkida siis, kui uurimistulemused on selgunud.
«Kuna kahjustada sai õnneks siiski ainult umbes üks seitsmendik kogu leiukohast, ei ole jugapuude elujõulise populatsiooni säilimine ohus,» rahustas Kallas, et antud kohas annab jugapuu ka väga hästi järglasi ja raie läbi kahjustada saanud osa leiukohast saab õnneks taastada.
«Kevadel varjame kindlasti langil olevad terved ja osaliselt kahjustada saanud puud päikesetõketega, samuti on ekspertiis soovitanud langile juurde istutada uusi puid, mis olemasolevatele ja looduslikult juurde tulevatele jugapuudele varju annaks,» selgitas Kallas edasisi plaane.
Milliseid meetmeid olukorra lahendamiseks veel täpselt tarvitusele võetakse, seda selgitatakse. Kindel on aga Kallase sõnul see, et plaanis on kaasata ka oma ala parimad asjatundjad.
JUGAPUU
Harilik jugapuu on Eestis üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigist männi, kuuse ja kadaka kõrval. Hävimisohus liigina on kõik puud üle loetud ja looduskaitse all.
/nginx/o/2016/09/16/5841253t1h1227.jpg)
Jugapuu kasvab peamiselt Hiiumaal ja Saaremaal, tihedate kuuse-segametsade varjus.
Jugapuu kasvab aeglaselt, ent võib elada isegi neli tuhat aastat vanaks. 2008. aastal valiti jugapuu ka Eesti aasta puuks.