Parteide lubadused 2007. aastal: aruandeid täitmise kohta pole

Foto: Repro

Palka juurde, pensionid kahekordseks! Sõidutame õpilased tasuta Ermitaaži ja Louvre’i! Selline näis maailm suurte erakondade silmis nelja aasta eest, enne 2007. aasta parlamendivalimisi.

Kahtlemata toimusid tookordsed valimised hoopis teises majanduskeskkonnas – buumi harjal, mille jätkumist loodeti ka lähemail aastail. Olude toonane hinnang lubas näiteks Keskerakonnal tõsta valimiste lipukirjaks riigitöötajate palgatõusu: 2011. aastaks pidi riigiteenistujate ja riigieelarvest palka saavate töötajate töötasu kerkima Euroopa Liidu keskmisele tasemele ehk 25 000 Eesti kroonini, et vältida kvalifitseeritud tööjõu väljavoolu Eestist.

Tegelikkuses oli mullu IV kvartalis Eestis riigitöötajate keskmine palk umbes 15 552 krooni, omavalitsustöötajail 10 827 krooni.

Reformierakond lubas nelja aastaga pensionid kahekordistada ning see lubadus jõudis ka Reformi-IRLi-sotside koalitsioonileppesse.

Võib muidugi leida, et kriisist hoolimata pensionide tõstmine on niigi kõva saavutus, aga valimislubadusest on oluliselt maha jäädud. Tegelikult on pensionid vahepealse ajaga kerkinud umbes poole sellest, mida Reformierakond 2007. aastal lubas.

Täidetud või mitte?

Reformierakonna teine lipulaev 2007. aasta valimistel oli lubadus viia Eesti 15 aastaga Euroopa viie jõukama riigi sekka.

Selle lubaduse täitmist on praegu väga keeruline hinnata, sest igal juhul saab selle täitmine olla alles algusjärgus. Kuid rakendusuuringute keskuse CentAR (nimest hoolimata pole seost Keskerakonnaga – A. I.) analüütikute arvutuse järgi peaks 2022. aastaks viie rikkama riigi hulka jõudmiseks Eesti SKT inimese kohta igal aastal kasvama 9,2 protsenti, millega võiks jõuda umbes Norra praegusele tasemele.

Kui anda aga Ansipile uus võimalus ehk võtta alguspunktiks 2011 ja lõpp-punktiks 2026, piisab 7,3-protsendilisest kasvust.

Arvutus põhineb IMFi World Economic Outlooki keskpikal prognoosil aastani 2015, edasisteks aastateks on lihtsustavalt eeldatud Euroopa riikidele 2015. aasta SKT reaalkasvu.

Veel täitmata suuri lubadusi – Mart Laar nimetab IRLi 2007. aasta lubadusena haldusreformi (vt lisalugu), aga tema viidatud IRLi dokumendis seda sõna tegelikult ei olnudki. Tõsi: omavalitsuste ja regionaalarengu valdkonnas on üheksa lubadust, mida kokku võib ju ka reformina tõlgendada.

Kui ajaleht Sirp küsis mullu novembris erakondadelt 2007. aasta lubadusi ja programme, põrkuti raskustele – mitu erakonda lihtsalt ei olnud võimelised eelmisi lubadusi taastama.

Kui Postimees küsis erakondadelt sama, läks mõnevõrra paremini – kõik parlamendierakonnad peale roheliste olid suutelised paari päeva jooksul oma 2007. aasta platvormi algdokumendi esitama.

Roheliste puhul leidusid ajaloolisest materjalist ainult erakonna ajalehes avaldatud teesid, sellest hoolimata teab fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee hästi, et suur jagu olulisi lubadusi on täidetud ning see on väikese opositsioonierakonna kohta tubli saavutus.

Meenutagem siiski, et roheliste positsioon opositsioonierakonnana ei ole sugugi alati olnud nii selge, kui seda praegu esitatakse.

Mida aga ühelgi erakonnal ei ole pakkuda, on üksikasjalik analüüs, millised eelmiste valimiste lubadused on nende hinnangul täidetud, mis täitmata ja mille osas on veidi ära tehtud.

Valimislubaduste täitmise seisu vaadates tuleb muidugi aduda, et valitsusparteidelt on põhjust oodata oluliselt rohkem kui neilt, kes neli aastat opositsioonipinki nühkinud.

Samas hägustab viimastegi tegevuse hindamist tõik, et algsete lubaduste põhjal on tehtud koalitsioonilepe, seejärel valitsuse tegevusprogramm, seejärel aga üks koalitsioonipartner mütsi kergitanud ja lahkunud.

Arvestust ei peeta

Nii on ehitatud justkui lubaduste mitmekorruseline taristu, milles iga järgmine korrus on mõnevõrra õhem. Näiteks Reformierakonna peasekretär Kristen Michal oskab riigikantselei andmetele viidates öelda, et võimuliidu valitsemisprogrammist on täidetud 88 protsenti, ent Reformierakonna 2007. aasta valimisplatvormi kohta sellist numbrit kusagil ei leidu.

Ainsana on veidi seda lünka täitnud uuringukeskus Praxis, mis on analüüsinud tänavusi valimislubadusi peamiselt sotsiaal- ja haridusvaldkonnas ning võrrelnud neid 2007. aasta omadega. Seal pole aga eraldi käsitletud lubadusi erakondade kaupa, vaid tehtud rohkem üldistusi.

Näiteks selgub paljude parteide programmides olnud õpetajate palgatõusu kohta Praxise uuringust, et selle alammäära ei ole Eestis suudetud riigi keskmise palga tasemele tõsta ja õpetajate palk on jäänud 2008. aasta tasemele.

Sotsiaalvaldkonnas oli Praxise hinnangul 2007. aastal väga palju rahalisi lubadusi (vt ka PMi toodud näited). Töötuse probleem oli 2007. aastal aga väike ja sellest neli aastat vanades valimisplatvormides palju ei räägitudki.

Valik 2007. aasta valimislubadusi

Reformierakond

•    Reformierakond langetab tulumaksumäära 2011. aastaks 18 protsendile ja 2015. aastaks 12 protsendile.

•    Käibemaksumäära ei muudeta.

•    Kui majandus kasvab kiiresti, peavad kiiremini kasvama ka pensionid. Reformierakond jätkab kiiret majanduskasvu soodustavat poliitikat ja kahekordistab pensionid nelja aastaga.

•    Emakeelse tarkvara kasutamine muudetakse kohustuslikuks avalikule sektorile ja haridusasutustele.

•    Reformierakond kehtestab riikliku ringiraha: 2000-kroonise iga-aastase pearaha igale kooliealisele (6–19-aastasele) lapsele, seda saab kasutada spordi- või huvialaringis osalemise eest tasumiseks.

Keskerakond

•    Viime avalikus sektoris töötavate lasteaiakasvatajate, õpetajate, õppejõudude ja teadlaste, politseinike ja päästjate, sotsiaal- ja tervishoiutöötajate, kultuuri- ja sporditöötajate, tolli- ja maksuametnike ning piirivalvajate ja kaadrikaitseväelaste keskmise palga nelja aastaga 25 000 kroonini kuus. Riiklikult kehtestatud alampalk ja kollektiivlepingud ei tohi pidurdada palgatõusu.

•    Suurendame keskmist vanaduspensioni pooleni Eesti keskmisest netopalgast. Palgareformi täies mahus realiseerumisel on keskmine vanaduspension selleks tähtajaks üle 8000 krooni.

•    Kehtestame /…/ igakuise 3000-kroonise lapseraha, mida makstakse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

•    Kehtestame I klassi minevale lapsele lisaks omavalitsuste pakutavatele toetustele ühekordse riikliku aabitsatoetuse 5000 krooni.

•    Anname igale õpilasele võimaluse tasuta külastada /…/ põhikooli lõpus Ermitaaži ning gümnaasiumis Louvre’i või mõnda teist maailmatasemel muuseumi.

IRL

•    Jäädes rõõmustama majanduskasvu üle ning lubades üha suuremaid palku, liigub riik vales suunas. Rikkusel pole väärtust, kui inimesed on õnnetud.

•    Noorele perele oma kodu! Käivitame riigi toetusprogrammi lastega peredele, kes on võtnud eluasemelaenu oma kodu ostmiseks või renoveerimiseks. Toetuse ajaline ulatus ning soodustatud isikule esitatavad tingimused kehtestatakse eraldi seadusega.

•    Arvuti igale lapsele! Arvuti on tänapäeval üldhariduse omandamiseks hädavajalik õppevahend, mida pole paljudel vanematel aga võimalik oma lapsele osta. Algatame riikliku programmi, millega varustatakse põhikooli viimase klassi õpilased sülearvutitega.

•    Depolitiseerime riigi äriühingute nõukogud ja lõpetame riigikogu poliitikute osalemise nendes.

•    Lõpetame eriteenete eest kodakondsuse andmise.

SDE

•    Muudame senist valitsemiskultuuri. Reegliks saab kodanikuühenduste ja asjatundjate laia ringi kaasamine kõigi otsuste ettevalmistamisse.

•    Tagame kõigile soovijatele sõime- ja lasteaiakohad.

•    Töötame välja üliõpilaste eluasemetoetuse ja transporditoetuse kava.

•    Tõstame kultuurivaldkonna rahastamise mahu riigieelarves kolmelt protsendilt neljale.

•    Keskmine vanaduspension 5000 krooni aastaks 2010.

•    Peame vajalikuks priiskamist piirava maksu ehk luksusmaksu kehtestamist luksuskaupadele (õhusõidukid, kaatrid ja autod, mille väärtus ületab üht miljonit krooni).

Rahvaliit

•    Kindlustame 2–7-aastastele lastele tasuta lastesõime- või -aiakoha, maksame lasteasutuse keskmise pearaha ulatuses hüvitist vanemaile, kellele kohalik omavalitsus ei suuda lastesõime- või -aiakohta pakkuda või ei võimalda lapse tervislik seisund lastekollektiivis osaleda.

•    Tõstame keskmise vanaduspensioni 2011. aastaks 6000 kroonini kuus ning töövõimetus- ja toitjakaotuspensione samas tempos vanaduspensioniga.

•    Rakendame tudengipalga kõigile nominaalajaga riiklike koolitustellimuskohti omavate õppekavade järgi õppivatele üliõpilastele. Bakalau­reuseõppes on see 2000 krooni ja magistriõppes 3000 krooni kuus, kutsekooliõpilastele tuleb maksta õppetoetust kuni poole miinimumpalga ulatuses.

•    Teeme aastas 60 000 krooni maksuvabaks!

Rohelised

•    Me soovime seadustada otsedemokraatia, lähedaselt sellele, kuis see toimib Šveitsis. Nii et rahval oleks õigus algatada seaduseelnõusid ja neid panna ka siduvatele rahvahääletustele.

•    Keelame rämpstoidu müügi lasteaedade ja koolide territooriumil.

•    Eri- ja kõrgharidus peab olema tasuta ja kättesaadav kõigile, kellel selleks nii võimeid kui valmidust.

•    Soovime seadustada, et iga inimene saaks oma tuludeklaratsiooni täites suunata tulumaksusummast kuni viis protsenti vabaühenduste ja kuni 15 protsenti mingi kogukonna toetuseks.