Võrdõigusvoliniku poolt pöördus mullu poole rohkem inimesi

Liisa-Ly Pakosta Foto: Margus Ansu

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöördus mullu võrreldes eelneva aastaga enam kui poole rohkem inimesi - 332 pöördumist mullu on 59 protsenti rohkem kui tunamullu, mil pöördumisi oli 209.

Kõige rohkem oli inimestel muresid soo, sealhulgas perekondlike kohustuste täitmisega - selles valdkonnas oli ka kasv kõige märkimisväärsem: 157 pöördumist võrreldes 2015. aasta 70-ga.

Võrdse kohtemise voliniku Liisa Pakosta sõnul torkas lisaks kahjuks juba tavapärasteks kujunenud noorte emade muredele silma, et väiksemate laste isad satuvad täpselt samasugusesse murepuntrasse. «Isadel võib minna isegi hullemini, sest nende lapsevanemakohustusi ei kipu mõni tööandja millekski pidama. Probleem on nii naiste kui meeste jaoks ühtmoodi selles, et töövaldkonna arusaamad ja regulatsioonid on perekonnaelust liiga eemalseisvad. Selle tõttu on raske nii emadel kui isadel tööd ja pereelu päriselus ühitada,» rääkis Pakosta.

Tema sõnul on palju on ka selliseid juhtumeid, kus tööandja lihtsalt ei tea ühte või teist võrdse kohtlemise, sealhulgas lapsevanema võrdse kohtlemise nõuet. «Ta arvab, et töölepinguseadus või avaliku teenistuse seadus kirjeldab kõik ära, aga võrdsete võimaluste rikkumine tekib siis, kui jäetakse arvestamata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadused. See kõik ei aita kaasa eesti rahva iibele ega töötajate motivatsioonile,» lisas Pakosta.

Sarnaselt eelmisele aastale on suuruselt järgmised puude ja vanuse tunnuste alusel pöördumised. Neid oli mullu vastavalt 52 ja 30, aasta varem aga 35 ja 16. Kasvanud on ka pöördumised rahvuse, sealhulgas keeleoskuse alusel, mida oli mullu 23 ehk tunamullusest kümne võrra rohkem. Seksuaalse sättumuse tunnuse alusel pöörduti möödunud aastal seitsmel korral ehk tunamullusest ühe võrra enam, rass või nahavärvi alusel nelja korral, veendumused olid samuti põhjuseks neljal korral. Töötajate esindamine oli pöördumise põhjuseks kahel korral ning usutunnistus, sotsiaalne seisund ja töölepingu liik igaüks ühel korral.

Väljaspool voliniku pädevust oli 58 pöördumist ehk aasta varasema ajaga kümne võrra enam. Need on sellised juhtumid, kus inimesed tunnetasid ebaõiglust, ent kehtiv võrdse kohtlemise seadus ei võimalda pöördumist menetleda.

Rõhuv enamus probleeme tekkis töösuhetes: neid käsitles 160 pöördumist. Valdkondadest teisele kohale jäid teenused 39 ja kolmandale haridus 21 pöördumisega. Neljandat kohta jagavad sotsiaalteenused 12, riigikaitse 11 ning reklaam ja meedia 13 pöördumisega.

«Varasemate aastatega võrreldes toimus muudatus selles, et puudega inimesed julgevad üha enam pöörduda probleemidega töösuhetes, selliseid avaldusi oli 15. Tunnen heameelt, et on suurenenud puudega inimeste teadlikkus oma õigustest ja ühtlasi tunnetus, et nad saavad seista oma õiguste eest. Nii avaliku kui ka erasektori juhtidel ja kolleegidel, aga ka seadusandjatel on veel palju õppida, et üksteisel aidata parimaid töötulemusi saavutada,» rõhutas Pakosta.

Diskrimineerimine tuvastati 20 juhul, enamasti piirdusid inimesed tasuta õigusnõustamise saamisega või abiga dokumentide vormistamisel töövaidluskomisjoni või kohtusse. «Tahame, et inimesed saaks õppida ja oma tööd teha rõõmuga ja innustatuna võrdsetest võimalustest kõigi jaoks. Meie kõige peamisem eesmärk on aidata leida inimese jaoks toimiv lahendus, ja mitte alati ei käi lahendusega kaasas kellegi süüdimõistmine, ehkki seegi on kõigutamatu pahatahtlikkuse korral hädatarvilik nõrgema poole õiguste kaitseks,» kinnitas Pakosta.

Lahendustele aitab kaasa ka parem õiguste ja kohustuste tundmine ja mõistmine. Volinikul oli aasta jooksul 60 avalikku esinemist või koolitust, kantseleil kokku 74. Need arvud ei sisalda meediaesinemisi ja -kajastusi. Kõige rohkem olid esinemised ja koolitused seotud naiste ja meeste, tüdrukute ja noormeeste ning puuetega inimeste võrdsete võimalustega.

Aasta jooksul ilmus 18 väljaannet. Üheksa inforaamatukest selgitavad inimeste õigusi ja ebavõrdse kohtlemise esinemist. Laiendati keelte valikut: kaks trükist ilmus vene ja üks inglise keeles. Seitse väljaannet käsitlevad avaliku raha kasutamist võrdset kohtlemist edendavalt ning kaks väljaannet ilmusid voliniku kantselei tellimusel.

«Kirjad lapsevanemale», autoriteks Indrek Koff ja Liisa Pakosta, sai pärjatud Selge sõnumi auhinna nominatsiooniga. Ühtlasi oli tegemist aasta ja kantselei kogu ajaloo konkurentsitult populaarseima trükisega – ilmus ju üldse esmakordselt põhjalikum ülevaade lapsevanemate õigustest, lisaks ilmus esmakordselt selline ülevaade ka vene keeles. Tavapärasest suurem huvi oli ka erinevas vanuses inimeste õiglase kohtlemise ning headele tööandjatele mõeldud küsimuste-vastuste kogumiku vastu, mis võtab kokku volinikule sageli esitatavad küsimused.