Eestisse saabub sisserändajaid ülekaalukalt kõige enam Venemaalt ja Ukrainast

Foto: PantherMedia / Scanpix

Kui Eestis on viimastel aastatel pakkunud palju kõneainet Eestisse vastu võetud sõjapõgenikud, siis sisseränne ida poolt on suurusjärgu võrra suurem – viimase kolme aastaga on Eesti andnud elamisloa ligi 8500 Venemaalt või Ukrainast saabunud inimesele.

Siseministeeriumi andmetel tegi Eesti riik 2016. aastal kokku 6711 tähtajalise elamisloa andmise positiivset otsust, nende seas oli 1727 Ukraina ja 1679 Venemaa kodanikku. 2015. aastal sai andis Eesti tähtajalise elamisloa 4928 inimesele, kellest 1610 olid Ukraina ja 1237 Venemaa kodanikud. 2014. aastal sai elamisloa 4060 inimest, kelle seas oli Venemaa kodanikke 1119 ja Ukraina kodanikke 1087.

Ukrainlased tulevad Eestisse peamiselt töötama, venelased ühinevad perekonnaga

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõuniku Killu Vantsi sõnul saabuvad 2016. aasta tähtajalise elamislubade statistika järgi Ukraina kodakondsusega välismaalased Eestisse peamiselt töötama, järgneb pereränne. Venemaa kodakondsusega välismaalaste puhul on peamine elamisloa andmise põhjus pereränne, järgneb töötamine. Pereränne tähendab näiteks seda, et inimene sõidab järele Eestis elavale abikaasale või muule lähedasele sugulasele.

Ülejäänud riikide kodanikele väljastati eelmisel aastal elamislube suurusjärgu võrra vähem. 2016. aastal sai tähtajalise elamisloa 221 Ameerika Ühendriikide, 200 Nigeeria, 187 India ja 186 Valgevene kodanikku. Samad riigid figureerivad elamisloa saanud inimeste kodakondsuse järgi tabeli tipus ka varasematel aastatel. Näiteks Nigeeria kodanikud taotlesid elamisluba valdavalt Eestisse õppima asumiseks.

Statistikas ei kajastu Euroopa Liidu riikide kodanikud, kes ei vaja Eestis elamiseks elamisluba.

Enamasti asuvad Eestisse sisse rännanud inimesed elama Tallinnasse või Harjumaale.

Eestisse saabub tegelikult vähem inimesi, kui antakse välja elamislube

Killu Vantsi sõnul on oluline märkida, et elamislubade statistika arvestab ka korduvalt välja antud lubasid, seega ei tähenda eelmisel aastal välja antud 6711 tähtajalist elamisluba seda, et täpselt nii palju inimesi eelmisel aastal esmakordselt Eestisse elama asus.

«Korduvad tähtajalised elamisload said näiteks välismaalased, kes tulid Eestisse õppima ning õpinguperioodi järgselt taotlesid elamisluba siin tööle asumiseks. Esmakordsete Eestisse saabuvate kolmandate riikide kodanike arv on tegelikust tähtajalise elamislubade otsuste arvust oluliselt väiksem. Näiteks anti 2015. aastal anti välja kokku 3507 esmast tähtajalist elamisluba, kuigi üldise statistika kohaselt tehti 4929 tähtajalise elamisloa andmise positiivset otsust,» selgitas Vantsi.

2016. aastast saab esmakordselt taotleda luba Eestisse elama asumiseks

Välismaalaste seaduse järgi võib taotleda Eestis tähtajalist elamisluba õppimiseks, elama asumiseks abikaasa või lähedase sugulase juurde, töötamiseks, ettevõtluseks või püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Püsivalt Eestisse elama asumiseks saab taotleda tähtsajalist elamisluba alates 2016. aasta jaanuarist. Sellel alusel saab elamisluba taotleda välismaalane, kellel juba on elamisluba ning kes on Eesti ühiskonda integreerunud. Esmakordselt Eestisse saabuvad välismaalased sellel alusel elamisluba taotleda ei saa.

Elamisloa maksimaalne kehtivusaeg pikeneb tänavu sügisel 10 aastani

Kehtiva seaduse kohaselt antakse tähtajaline elamisluba kuni viieaastase kehtivusajaga. Näiteks antakse elamisluba töötamiseks kuni kaheaastase kehtivusega, õppimiseks antav elamisluba kuni üheaastase kehtivusega, elamisluba ettevõtluseks kuni viieaastase kehtivusajaga.

«Välismaalaste seaduse muudatustega liigutakse pikendamisepõhiselt menetluselt üle järelvalvepõhisele menetlusele ning sellega seonduvalt pikenevad ka elamisloa kehtivusajad. 2017. aasta oktoobris jõustuvate muudatustega antakse elamisluba valdavalt kuni viieks aastaks ning pikendatakse kuni kümneks aastaks,» rääkis Vantsi.

Eelmisel aastal täitus esmakordselt sisserände piirarv

Valitsus kehtestab igaks aastaks sisserände piirarvu, mis ei tohi ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. 2016. aasta oli esmakordne, kui sisserände piirarv ka täitus. Eelmise aasta sisserände piirarv oli 1317 inimest, ning see sai täis mullu 14. detsembril. Sisserände piirarvu alla kuuluvad üldjuhul välismaalased, kes taotlevad elamisluba töötamiseks või ettevõtluseks. Seadus näeb ette mitmeid erisusi, näiteks ei kuulu sisserände piirarvu alla välismaalased, kellele on varasemalt antud elamisluba õppimiseks ning ta taotleb nüüd elamisluba töötamiseks. Samas ei kuulu sisserände piirarvu alla näiteks ka Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud.

18. jaanuaril jõustub seadusemuudatus, mille järgi ei kuulu sisserände piirarvu alla info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori töötajad, iduettevõtjad ja iduettevõttes töötavad välismaalased ning suurinvestorid.