Bussijuht, kes teenib lõviosa kiitustest ja peatub ka peatuste vahel

Buss. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

Sotsiaalmeedias levib südamlik postitus bussijuhist, kes keset lumist tänavat peatas bussi kahe peatuse vahel, et pakkuda küüti naisele, kes koos sülelapse ja raskete pampudega kodu poole sumpas.

Kõne all olev pensionieas bussijuht on sõitnud Tallinna linnaliinidel juba 15 aastat ja on juba ammu teada kui väga abivalmis ja tähelepanelik bussijuht. Juht ise soovis anonüümseks jääda, kuid ülemuse kinnitusel on tegu väga viisaka inimesega, kes suhtleb reisijatega päevast päeva.

Tallinna linnatranspordi ASi bussiliiklusteenistuse 1. veokorralduse osakonna juhataja Ulvar Niitsoo märkis, et vanasti olid bussijuhtide kiitused lausa eraldi stendi peal ning valdava ruumi katsid just selle bussijuhi kiitused.

Kui iga kuu laekub linnatranspordile paarkümmend kiitust, siis lõviosa eest vastutab just nimelt see bussijuht. «Ta on juba üle linna tuntud oma meeldiva käitumise ja suure lahkuse poolest. Soovib reisijatele head päeva, koolilastele ilusat koolipäeva. Ta vestleb reisijatega mikrofoni teel, soovib neile kõike head ja igal juhul, kui kedagi kuskil on vaja abistada, siis ta alati ka aitab neid,» rääkis Niitsoo

Tal jagub silmi igale poole. «Kui näeb, et bussile tulevad väikelastega vanemad või vanurid, siis alati juhib mikrofoni teel tähelepanu, et palun, kas keegi oleks nii lahke ja annaks istet,» rääkis Niitsoo.

Ta sõidab ka harva käival liinil 21 ja kui ta näeb kedagi kodutänaval bussi poole kihutamas, siis püüab peatuste vahepeal ikka selle inimese peale korjata.

On ka mõni üksik erand reisijatest, kellele «kamandamine» vastukarva on. «Mõni on ka vahel kirjutanud, et miks tema niimoodi korraldab ja kamandab, et iga inimene teab ise, mis ta teeb, aga noh jah,» ohkas Niitsoo.

Abivalmidusest ja viisakusest kirjutatakse aga rohkem. «Selliseid teateid on ühtelugu meile tulnud, aga ta kardab, et teised juhid saavad pahaseks, et tema niimoodi käitub,» märkis Niitsoo.

Mis põhjustab kaaskolleegide pahameelt? «Bussijuhi sõnul hakkavad nad kiusama, et miks sina teed nii? Pärast tahavad reisijad, et kõik juhid käituksid nii,» selgitas Niitsoo. Kui reeglitest agaralt kinni pidada, siis tõepoolest ei ole peatuste vahepeal peatumine lubatud.

«Meie leiame, et kui on ohutus tagatud, siis võib seda teha. Me ei saa avalikult öelda, et niimoodi tehke, aga karistama ka ei hakka ja preemiat saab ta ka rohkem hea töö ja käitumise eest,» rääkis Niitsoo.

«Me ei saa väga tugevalt esile tuua, et nüüd võtke kõik eeskuju. Eelkõige peab olema tagatud reisijate ohutus. Kui on fooris roheline tuli, siis ei tohi liiklust peatumisega takistada,» rääkis Niitsoo, ent lisas, «aga ma ei usu, et ta oleks kedagi ohustanud või seganud – ta on taibukas ja pikaaegne töötaja.»

Inimlikku viisakust aga tuuakse küll esile. «Ta suhtleb, abistab, aitab – sellesmõttes toome teda küll teistele töötajatele eeskujuks.»

Selle loo kangelane on ilmselt tuntud Mustamäe, Pirita ja Kakumäe suunal liiklejatele, kes tunnevad teda kui bussijuhti, kes kõiki teretab.

«Meil on üks bussijuht veel, kes ka kõiki tervitab ja on ajakirjanduses pidev kangelane,» märkis Niitsoo. «Kui mõelda kollektiivi peale – 900 bussijuhti, siis teretavaid bussijuhte on vist umbes kümme. Pigem ikkagi on selline viisakus erand kui reegel.»

«Loodame, et ta meil ikka mõnda aega veel rõõmustab linnarahvast,» märkis Niitsoo.