/nginx/o/2008/10/09/81938t1h63c8.jpg)
Lauri Vitsuti hinnangul ei paku valitsuses heaks kiidetud eelnõu SMS-laenu võtjatele paremat õiguste kaitset, kuna neile on juba kehtiva seadusega tagatud õigused.
Vitsut: kiirlaene reguleeriv eelnõu on vastuolus kehtiva õigusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumis valminud eelnõu on koostatud teadmisega, et see ei realiseeru kunagi, kuna on vastuolus Eesti õiguskorra põhimõtetega, vahendas Rahvaliidu pressiesindaja.
«Jääb arusaamatuks, mis eesmärgil selline eelnõu valitsusele esitati,» ütles Rahvaliidu liige ja kiirlaenu võtjaid nõustav Lauri Vitsut.
«Kui Reformierakonna ministril oleks olnud tõeline tahe kiirlaenude küsimusega tegeleda, siis oli tal juba ammu selleks võimalus, kuid antud juhul on tegemist odava populismiga,» ütles ta.
Vitsuti hinnangul on kiirlaenude näol tegemist sotsiaalse probleemiga ning olukorda ei lahenda seaduste muutmine.
«Eestis on juba regulatsioon probleemi lahendamiseks olemas, kuid kiirlaenu võtjad ei tea oma õigusi,» märkis Vitsut.
«Seega peaks valitsus enam panustama inimeste teavitusse,» lisas ta.
Vitsuti hinnangul riivaks seaduse jõustumine inimeste õiguskindlust, kuna selliselt loodaks pretsedent, et poolte võrdsuse põhimõte ei kehti. Kehtiv seadus sisaldab endas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid ning tegemist on seadusesse otse sisseviidud normatiivsete põhimõtetega.
«Võlasuhte poolte käitumise hindamisel mõistlikkuse põhimõtte alusel lähtutakse neutraalse isiku käitumismudelist ja arvestatakse konkreetse võlasuhte asjaolusid eesmärgiga kindlustada poolte võrdne rahuldatus,» märkis Vitsut.
«Liigkasuvõtmine oli probleemiks juba Rooma õiguses ja sealt on ülekantud ka tänapäeva õiguse põhimõte, mille kohaselt see, kes teostab oma õigust, ei tohi sellega märkimisväärset kahju teha teisele,» sõnas Vitsut ja lisas, et seega on meil olemasolev regulatsioon probleemi lahendamiseks olemas.
«Me ei saa SMS ja kiirlaenudega hakata võitlema muutes kehtivat seadust. Õiguse enda põhimõtted seda ei luba,» tõdes Vitsut.