Sundliitmise ohus vallad otsivad viimaseid õlekõrsi

Saue volikogu liige Matti näitas oma ühinemisvastast meelsust mullu kevadel välja lausa näljastreigiga. Foto: Jaanus Lensment

Veerandsada valda, mis ei ole naabritega seni ühist keelt leidnud ja seisavad seetõttu silmitsi sundliitmisega, otsivad praegu viimaseid õlekõrsi, olgu selleks siis meelepärase vallaga liitumine või valitsuselt erandi taotlemine.

Ida-Virumaal asuvas Illuka vallas on elanikke napilt üle 1000. Seni ei ole vald naaberomavalitsustega ühist keelt leidnud, ja nagu leiab vallavolikogu esimees, peakski vald oma geograafilisuse iseärasuse tõttu jätkama nii nagu seni.

«Taotleme erandit,» on volikogu esimees Paul Kesküla konkreetne. Selline võimalus on kõigil neil omavalitsustel, mis ühineda ei taha. Vaide saavad nad esitada kuni mai keskpaigani.

Seni on pigem spekuleeritud, et valitsus võiks erandeid teha nendele valdadele, millle elanike arv jääb napilt all 5000. Sellesse kategooriasse Illuka kindlasti ei mahu.

«Riigikohtu otsuse valguses ei ole valitsuse käed seotud erandite tegemisel. Põhimõtteliselt võidakse arvestada ka teisi faktoreid, eelkõige omavalitsuse võimekust või hakkamasaamist. Ja sellega ei tohiks meil probleeme olla,» rääkis Kesküla.

Volikogu juht põhjendas, et vallal on piisavalt raha, et oma üleannetega hakkama saada. Nende ülesannetega, mis juurde pannakse, vald oma väiksuse tõttu üksinda tõepoolest hakkama ei saaks, kuid Kesküla kinnitusel lahendatakse neid siis koostöös teiste omavalitsustega. Ta usub, et ka 5000 elanikuga omavalitsused ei pruugi kõiki ülesandeid tulevikus üksipäini täita.

Postimees avaldas tänases lehes kaardi, kus on prognoositud tulevased omavalitsused. Ühtlasi on kaardil näidatud, milliste omavalitsuste külge sundliidetavad vallad tõenäoliselt poogitakse. Kui valitsus Illukale erandit ei anna, sundliidetakse vald ilmselt Alutaguse vallaga, kus on täna elanikke pisut alla 4000.

Kesküla sõnul ei ole küsimus selles, miks ei taheta Alutagusega liituda, vaid Illuka on lihtsalt algusest peale otsustanud teha kõik endast oleneva, et iseseisvana jätkata.

Nõo pole naabritega armastust leidnud

Nõo vallas Tartumaal on elanikke 4100 ringis. Vallavolikogu esimees Jaanus Järveoja sõnul plaanivad ka nemad valitsusele edastada seisukoha, milles taotlevad iseseisva vallana jätkamist. Tema sõnul on vallal selleks võimekus olemas. Taotluse esitamise plaan ei ole veel kivisse raiutud, sest seda hakkab volikogu veel arutama.

Nõo vald ei ole kindlasti läbirääkimise periooodi jooksul käed rüpes istunud. Ühist keelt on otsitud erinevate naabervaldadega. «Oleme eelistatud partneritega sel teemal suhelnud, kuid pole armastust leidnud,» rääkis Järveoja juba novembris.

Järveoja sõnul istuti korra maha ka Kambja vallaga, kes on seni deklareerinud, et nemad ei kavatse kellegagi isegi arutada ühinemist. Kambja vallavanem ütles täna Postimehele, et tal ei ole aega haldusreformist rääkida.

Haldusreformi viimane seis arvudes:

• 12 piirkonna ja 47 kohaliku omavalitsuse ühinemisotsused on valitsuses kinnitatud
• 35 piirkonda ja 113 kohalikku omavalitsust on ühinemislepingu volikogudes kinnitanud
• 4 merelist saarvalda (Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu) on esitanud taotluse erandiks
• 26 kohalikku omavalitsust ei täida kriteeriumi ja ei osale läbirääkimistes
• 23 kohalikku omavalitsust ületab 5000 elaniku kriteeriumi ilma ühinemiseta.

Haldusreformi esimeses etapis otsustas vabatahtlikult ühineda ligi 80 protsenti omavalitsustest. Teine etapp näeb ette, et jaanuarikuu jooksul annavad piirkondlikud komisjonid valitsusele ülevaate omavalitsustest, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi. Seejärel, hiljemalt 15. veebruariks, teeb valitsus nendele omavalitsustele ettepaneku ühinemiseks. Omavalitsused saavad kuni 15. maini esitada valitsuse ettepaneku kohta omapoolse seisukoha. Seejärel teeb valitsus lõpliku otsuse. 

Mida arvab Järveoja sellest, et Nõo ja Kambja liidetaks Ülenurme vallaga? «Selline oli kunagi ka piirkondliku komisjoni otsus ja selle alusel said ka meiepoolsed ettepanekud tehtud. Ja kuna me kunagi tegime ettepaneku, siis sellist varianti me ei välistanud,» sõnas Järveoja, kuid lisas siis, et esimene eelistus oleks siiski üksinda jätkata. Tema hinnangul saaks vald neile pandud ülesannetega edukalt hakkama.

Meremäe ei jäta jonni

Setomaa valla ümber on tüli hõõgunud juba tükk aega. Põlva maavanem Igor Taro on juba öelnud, et teeb valitsusele ettepaneku moodustada Setomaa valla moodustamiseks sundliidetavateks jäänud Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallast ning Misso valla Luhamaa nulga küladest. Meremäe vald ei taha sellest plaanist kuuldagi.

«Me ei ole haldusreformi vastu, me oleme selle lahenduse vastu. Võru suunal oleme me küll nõus liikuma,» ütles Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares Postimehele. Sellesuunaline ühinemine oleks tema hinnangul jätkusuutlik, Setomaa vald seda tema arvates poleks.

«Setudel on üks hea ütlemine: pill tuleb pika ilo peale. Praegu samamoodi - kui öeldakse, et väikesed vallad pole jätkusuutlikud ja ei jõua teenuseid tagada, siis kuidas hakkab see nüüd umbes 3000 inimesega juhtuma?» oli ta Setomaa valla loomise asjus kriitiline. «Me ei saa elada üks päev korraga, tuleb mõelda ka homse peale.»

Vares saatis hiljuti ka riigihalduse ministrile ja peaministrile pöördumise, milles avaldab soovi, et Meremäe liidetaks Võrumaa koosseisu. Vastust ei ole ta veel sellele saanud.

Erinevalt näiteks Illukast ja Kambjast ei ole Meremäel kindlasti plaanis valitsusele üksinda jätkamise taotlust esitada. «No tule taevas appi - ma mõtlen ikka homse peale! Meil elab kohapeal umbes 700 inimest ja ma pole nii sinisilmne, et me saaks niimoodi jätkata,» ütles Vares.

Juuru tahab veel Kohilale kosja minna

Kui veel oktoobris oli Raplamaal asuva Juuru vallavolikogu seisukoht, et vald tahab iseseisvana jätkata, siis detsembris leidis volikogu seitsme poolt- ja kahe vastuhäälega, et võimalusel alustatakse ühinemisläbirääkimisi enam kui 7000 elanikuga Kohila vallaga. Samas on piirkondlik komisjon leidnud, et Juuru tuleks liita Rapla valla koosseisu.

Volikogu esimees Sirje Endre nendib, et tema isikliku veendumuse kohaselt peaks Juuru igal juhul üritama iseseisvana jätkata. Tema sõnul on vald vaatamata tagasihoidlikule rahvaarvule (elanikke 1460 ringis) väga hästi hakkama saanud.

Endre usub, et volikogu meelemuutuses mängis oma rolli kindlasti riigikohtu vahepealne otsus. «Aga eks üleüldises liitumiste tuhinas tabab kõiki varem või hiljem see mõte, et me peame vist ikka ka liituma,» sõnas ta.

Seni ühinemise vastu tõrksust välja näidanud kaks Hiiumaa valda – Emmaste ja Pühalepa – on juba ka öelnud, et otsivad võimalusi, kuidas iseseisvana jätkata. Nende õnnetuseks ei ole see ilmselt kuigi tõenäoline, sest ka riigihalduse minister Mihhail Korb on öelnud, et tal ei ole plaanis Hiiumaa valdadele erandeid teha.