Kõige suurem pluss oli Rulli arvates Ratase otsus anda intervjuu kui inimene ja mitte kui peaminister. «Tema žestid , näoilmed ja vastuste sisu olid lähtuvalt küsimustest vahetud ja loomulikud – imestus, nõustus, naer, trots ja muu taoline,» märkis Rull.
Rulli arvates õnnestus peaministril ka üsna edukalt repliikide ja märkustega Sepa-Avandi duole vastu mängimine. «Aeg-ajalt viskas intervjueerijate üle ka väikest viisi nalja, kuigi kolmepunktivise jäi tegemata.»
Ka enese jõuliselt kehtestamine tuli Rulli arvates peaministril välja. «Kehakeel väljendas Ratasel enamiku intervjuu ajal kindlust ja rahulikkust.»
Ja mida võiks edaspidi teha paremini? «Võiks intervjuude ajal püüda vähem huuli mõttepauside ajal kriipsuks kokku suruda,» vastas Rull.
President Kaljulaidi esimene uusaasta telepöördumine
«President oli meie ees suures plaanis, kus ta sai oma mõtete rõhutamiseks kasutada vaid näomiimikat. Leian, et tal õnnestus olla vajalikul määral positiivne ja emotsionaalne, markeerides vashoitud naeratuse, mõne kulmukergitusega või hetkeliste tõsinemistega oma kõne põhisõnumeid,» rääkis mainekujundaja.
Ta märkis, et sõnade eraldi rõhutamisega sedapuhku ei liialdatud, diktsioon oli selge ja kõnetempo mõõdukas.
Rulli sõnul sai president oma kõige esimese uusaasta pöördumisega kenasti hakkama. «Viie- ja pooleminutiline kõne kogu rahvale, kellest suur osa selle eetrisse mineku ajal peab pidu, on keeruline ülesanne,» märkis ta. See tähendab, et tuleb loobuda paljust olulisest ning mitmed teemad tuleb markeerida vaid märksõnadega. «Iga detail loeb ning eksimisruumi pole,» ütles ta.
Rulli sõnul on sellistes kõnedes alati kõige õigem usaldada oma sisemist tunnetust, kasutades enda isikupäraseid suhtlusmaneere ning vältides ideaalpildi taotlemist.
Järgmiste esinemiste tarvis soovitab Rull kasutada kõnes ka mõnd retoorilist küsimist, mis võimaldab auditooriumil monoloogi paremini vastu võtta. «Või tuua kõnesse sisse keskplaanis salvestatud lõike, mis võimaldaksid mõtete rõhutamist käežestidega.»