Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Mainekujundaja Avandi-Sepa intervjuust: kohati võis Ratases ära tunda vana hea vastusteroboti (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Märt Avandi ja Ott Sepp
Märt Avandi ja Ott Sepp Foto: ERR

31. detsembril pidas ETV aastavahetusprogrammis oma esimese uusaasta kõne president Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas  andis oma esimese aastalõpuintervjuu, kusjuures üsna tavatus olukorras , sest usutluse viisid läbi kuulus tujurikkujate paar Märt Avandi ja Ott Sepp.

Pole kahtlustki, et mõlemat etteastet vaadati ja kuulati suure huviga. Teinekord võib sisust veelgi enam rääkida esineja kehakeel ja kõnemaneerid, eriti olukorras, mis nõuab kiiret reageerimist ja oskust improviseerida. Millest rääkis presidendi ja peaministri esinemine mainekujundaja Ivo Rulli arvates?

Peaministri aastalõpuintervjuu kuulsale tujurikkuja paarile

«ETV aastalõpuintervjuud peaministritega on meil viimasel kümnendil olnud üksluised nagu kuusehekk – vahetunud on valitsusjuhid, aga küsimused neile on jäänud põhimõtteliselt samadeks,» nentis Ivo Rull.

Ratase julgust anda oma esimene aastalõpuintervjuu kuulsale tujurikkujate paarile väärib Rulli sõnul juba iseenesest tunnustamist. «Ning suures plaanis läks peaminister Ratasel see intervjuu korda, andes talle tubli annuse mainelist kapitali,» leidis Rull.

Päris veatu intervjuuna ei saa Ratase intervjuud tujurikkujatele küll üles märkida. «Vaid lõigus, kus Jüri Ratas otsustas selgelt poliitilist iba ajama hakata – ei, Keskerakonnas pole mingeid erinevaid leere! – võis ära tunda vana hea vastusteroboti,» ütles ta.

Ei kukkunud peaministril edukalt välja ka eksprompt oma ministritele antud iseloomustused. Rulli sõnul olid need rabedad. «Pomerants – mets, Palo – minister, Anvelt - politseinik, Iva – Türi, Korb – esindaja Ida-Virumaalt,» loetles Rull üles Ratase poolt antud ministritele antud justkui defineerivad iseloomujooned.

Rull leidis aga Ratase esinemisest siiski enam positiivset kui negatiivset. Näiteks suutis olla üle küsitlejate enamikest krutskitest. Intervjuu alguses oli pikk paus, kui teda hakati küsitlema kui Rõivast. «See näitas head huumori- ja irooniataju ning südika spordimehena andis ka oma panuse.»

Kõige suurem pluss oli Rulli arvates Ratase otsus anda intervjuu kui inimene ja mitte kui peaminister. «Tema žestid , näoilmed ja vastuste sisu olid lähtuvalt küsimustest vahetud ja loomulikud – imestus, nõustus, naer, trots ja muu taoline,» märkis Rull.

Rulli arvates õnnestus peaministril ka üsna edukalt repliikide ja märkustega Sepa-Avandi duole vastu mängimine. «Aeg-ajalt viskas intervjueerijate üle ka väikest viisi nalja, kuigi kolmepunktivise jäi tegemata.»

Ka enese jõuliselt kehtestamine tuli Rulli arvates peaministril välja. «Kehakeel väljendas Ratasel enamiku intervjuu ajal kindlust ja rahulikkust.»

Ja mida võiks edaspidi teha paremini? «Võiks intervjuude ajal püüda vähem huuli mõttepauside ajal kriipsuks kokku suruda,» vastas Rull.

President Kaljulaidi esimene uusaasta telepöördumine

«President oli meie ees suures plaanis, kus ta sai oma mõtete rõhutamiseks kasutada vaid näomiimikat. Leian, et tal õnnestus olla vajalikul määral positiivne ja emotsionaalne, markeerides vashoitud naeratuse, mõne kulmukergitusega või hetkeliste tõsinemistega oma kõne põhisõnumeid,» rääkis mainekujundaja.

Ta märkis, et sõnade eraldi rõhutamisega sedapuhku ei liialdatud, diktsioon oli selge ja kõnetempo mõõdukas.

Rulli sõnul sai president oma kõige esimese uusaasta pöördumisega kenasti hakkama. «Viie- ja pooleminutiline kõne kogu rahvale, kellest suur osa selle eetrisse mineku ajal peab pidu, on keeruline ülesanne,» märkis ta. See tähendab, et tuleb loobuda paljust olulisest ning mitmed teemad tuleb markeerida vaid märksõnadega. «Iga detail loeb ning eksimisruumi pole,» ütles ta.

Rulli sõnul on sellistes kõnedes alati kõige õigem usaldada oma sisemist tunnetust, kasutades enda isikupäraseid suhtlusmaneere ning vältides ideaalpildi taotlemist.

Järgmiste esinemiste tarvis soovitab Rull kasutada kõnes ka mõnd retoorilist küsimist, mis võimaldab auditooriumil monoloogi paremini vastu võtta. «Või tuua kõnesse sisse keskplaanis salvestatud lõike, mis võimaldaksid mõtete rõhutamist käežestidega.»

Tagasi üles