Uue aasta esimesel päeval Narva piiripunkti kaudu Venemaale sõitnud Eesti elanikku tabas ebameeldiv üllatus, kui ta pidi kaheminutilise ootamise eest maksma 4,5 eurot, lisaks väljastati talle broneerimissüsteemi kasutamiseks venekeelne kviitung.
Ebameeldiv üllatus Narva piiril: kaheminutilise ootamise eest tuli maksta 4,5 eurot
Mees demonstreeris Postimehe toimetusele venekeelset tšekki, millest selgub, et eile kell 16.15 kasseeris Narvas piiriületust korraldav Transservis-N AS temalt piirijärjekorra koha eest 1,5 eurot ja ooteala kasutamise eest kolm eurot.
Kell 16.18 anti mehele talong sõiduks piiriületuspunkti, seega kujunes ooteajaks veidi üle kahe minuti.
«Ma arvan, et Narva piiriületuspunktis toimub massiline inimeste petmine. Ma arvan, et see mõjub Eesti riigi mainele väga halvasti, kui üle piiri ei pääse muud moodi, kui makstes,» rääkis ta.
Narvas kehtib juba aastaid süsteem, et Eesti-Vene piiri ületamiseks tuleb võtta endale järjekorranumber ja oodata piiriületust ootealale ehitatud parkimisplatsil. Riik andis piiriületuse korraldamise eraettevõtte korraldada kuus aastat tagasi, et korrastada piirile tekkinud järjekordi ja muuta süsteem inimsõbralikumaks.
Piiriületuse broneerimissüsteemi veebilehe andmetel tuleb sõiduautole Narvas piirijärjekorra koha broneerimisel maksta 1,5 eurot ja ooteala tasu 3 eurot.
Ilma tasu maksmata saab Narva piiripunkti kaudu Venemaale sõita üksnes juhul, kui sõiduk registreeritakse elavasse järjekorda Narva ootealal asuvas iseteeninduskioskis ning sõiduk viibib ootealal vähem kui 15 minutit.
Tasuta pääseb üle piiri vaid iseteeninduskioskit kasutades
Narvas tegeleb piiriületuse broneeringute ja ooteala haldamisega Narva munitsipaalettevõte Transservis-N AS, kes on sõlminud selleks lepingu siseministeeriumiga. Ettevõtte direktor Andrus Tamm ütles Postimehele, et kõnealusel juhul registreeris inimene ennast piiriületusjärjekorda Transservis-Ni töötaja abil. «Tasuta saab piiri ületada siis, kui sõidukijuht registreerib ennast iseteeninduskioskis. Tõenäoliselt ajas inimene asjad lihtsalt segi. Piiriületussüsteem vastab kõigile Eesti Vabariigi seadustele ning me oleme piiriületussüsteemi haldamiseks sõlminud siseministeeriumiga lepingu,» selgitas Tamm.
Venekeelset kviitungit põhjendas Tamm sellega, et süsteem võimaldab trükkida tšekke nii eesti, vene kui ka inglise keeles. «Kui inimene hakkab töötajaga rääkima vene keeles, siis väljastatakse talle kviitung samuti vene keeles. Oleks ta pöördunud töötaja poole eesti keeles, oleks talle väljastatud eestikeelne kviitung,» rääkis Tamm.
Ta lisas, et ka piiriületuse iseteenindussüsteem võimaldab valida eesti, vene või inglise keele ning inimesele väljastatakse ka sealt kviitung selles keeles, mille ta ise valib.
Tamm märkis, et kuigi elektrooniline piirijärjekorra süsteem toimib juba kuuendat aastat, ajab see kohati inimesi endiselt segadusse. «Kui võimalik, üritame inimestele vastu tulla ja neid õpetada, eriti veel kui inimene ületab piiri esimest korda või kui tal on autos väikesed lapsed,» lisas Tamm.