Eelmise aasta kurb statistika: inimesed uppusid ka kaevus ja vannis

Pinnaltpäästjad Pirita jõel Foto: Liis Treimann

Esialgsetel andmetel uppus 2016. aastal veeõnnetustes 48 inimest, kõige sagedasem uppumiskoht oli järv, kuid veeõnnetused nõudsid elusid ka kaevus ja vannis.

14 inimest uppus järvedes ja paisjärvedes, üheksa inimest jões, seitse tiigis, kuus meres, viis kraavis ja üks karjääris. Neli inimest uppus vannis ja kaks kaevus.

Päästeameti arendusosakonna nõuniku Helina Uku sõnul tegeles teadaolevalt üheksa inimest enne uppumist jäält, kaldalt või veesõidukilt kalastamisega ja seitse inimest suplemisega. Kuus inimest uppusid peale juhuslikult veekogust möödumist ja sinna kukkumist. Kolm inimest kukkus oma kodus veekogu ääres töötades vette ning uppus.

Jahe ja vihmane suvi mõjutas ka uppumiste statistikat. Möödunud aastal uppus suvekuudel ehk juunist augustini 11 inimest ehk 23 protsenti uppunutest. 2015. aastal uppus suvekuudel 13 inimest ehk 33 protsenti uppunutest. Kogu 2015. aasta jooksul kaotas veeõnnetustes elu 39 inimest.

2016. aastal mõjutasid uppunute arvu pigem külmal perioodil toimunud õnnetused kalameestega, samuti juhuslikult veekogust möödumisel juhtunud õnnetused.

Alkoholi- või narkojoobes oli mullu teadaolevalt 20 uppunud inimest, mis teeb veeõnnetustes elu kaotanute koguarvust 42 protsenti. Novembri lõpu seisuga oli uppumisohust päästetud 50 inimest.

Üle kolmandiku tulesurmadest saab alguse hooletust suitsetamisest

2016. aastal hukkus 33 tulekahjus 38 inimest. Võrreldes aasta varasema ajaga olukord paranes – 2015. aastal hukkus 43 tulekahjus 50 inimest ning oli viis mitme hukkunuga tulekahju.

2016. aastal oli neli mitme hukkunuga tulekahju - ühes tulekahjus hukkus korraga kolm ja kolmes kaks inimest. Detsembris hukkus tules viis inimest.

38 inimesest 14 hukkusid suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes, neist kaheksa suitsetasid magamisasemel või tugitoolis. Kütteseadmete hooletu kasutamise tõttu hukkus üheksa inimest, nende juhtumite alla käivad näiteks ülekütmine, kuuma tuha viskamine prügikasti või süttivate materjalide hoidmine kolde ukse ees. Seitse inimest kaotas elu elektriseadmetest alguse saanud tulekahjudes.

Kaks kolmandikku ohvritest hukkus majas, kus puudus nõuetekohane suitsuandur

20 inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja kolm inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud või ilma toiteallikata. Seega hukkus 23 inimest ehk kaks kolmandikku tulekahjuohvritest hoones, kus ei olnud suitsuandurit üldse või ei olnud see töökorras. Viis inimest hukkusid hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud.

20 inimest ehk üle poole tules hukkunutest olid vanuses 51-70-eluaastat. Tuleõnnetused nõudsid ka kolme lapse elu. Kaheksal hukkunud inimesel oli teadaolevalt füüsiline või vaimne puue, mistõttu nad vajasid toimetulekuks kõrvalist abi. Alkoholi- või narkojoobes oli esialgsetel andmetel 27 inimest ehk 82 protsenti tules hukkunud täiskasvanutest.

Novembri lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 98 inimest. Inimesed said vigastada eelkõige tulekahjudes, mis said alguse hooletust suitsetamisest, elektrist või kütteseadmetest. 2015. aasta samal perioodil oli tulekahjudes vigastatuid 69.