/nginx/o/2019/07/13/12361981t1h2250.jpg)
/nginx/o/2016/11/08/6053789t1hb0c2.jpg)
/nginx/o/2014/01/24/2771492t1h96b4.jpg)
Postimees palus ettevõtjal ja pangandustegelasel Indrek Neiveltil vaadata tagasi mööduvale aastale.
Tagasivaade 2016. aastale ettevõtja pilgu läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2016. aasta oli poliitikas oluliselt sündmusterohkem kui majanduses. Seda nii maailmas kui ka Eestis. Aasta suurimad üllatused kajastusid küll valuutakurssides ja aktsiahindades, aga reaalmajandusele need olulist mõju veel ei avaldanud.
Majanduses jätkusid samad trendid ja suuri üllatusi polnud. Kõige suurimaks anomaaliaks olid miinusintressid. Võitjateks on siin laenuvõtjad ning kaotajateks hoiustajad. Vaadates eurotsooni riikide võlakoormusi võib kindel olla, et see trend niipea ei muutu.
Eestis oli kõige suuremaks sündmuseks valitsuskoalitsiooni muutus. Viimased kümmekond aastat tasalülitati teisitimõtlejad ja ühiskondliku mõtte tasandil levis stagnatsioon. Jäime kinni paljudesse dogmadesse. Täna oleme olukorras, kus ühiskonnas võib tekkida uus kvaliteet. Selleks aga tuleb teha muutusi ja mitte poolel teel seisma jääda. Me kõik tahaksime, et teised viiksid läbi muutusi ja sellest läheks meie elu paremaks. Paraku kuulub see muinasjutu valdkonda. Muutused algavad ikka meist endist.
Kui unustame ära majanduskasvu, siis läheb Eesti majandusel hästi. Majandus on tasakaalus ja tööpuudus väga madal. Positiivne on, et ekspordime rohkem kui impordime. Mitte nii nagu kümme aastat tagasi. Rõõmu tegi palkade kiire kasv, sest ainult suuremate palkade ja paranevate töötingimustega suudame peatada inimeste lahkumist kõrgema elatustasemega riikidesse. Paljudele ettevõtjatele tekitab palgakasv uusi väljakutseid ja kindlasti osa ärimudeleist uues keskkonnas enam ei tööta. Aga see on paratamatu. Nii nagu ka inimeste ümberõpe.
Selleks, et majandus ja elu laiemalt edasi areneks, peame oluliselt tõstma oma diskusiooniteemade taset. Niikaua kui majandusuudistes on aasta enimkajastatud teemaks praamiühendus saarte ja mandri vahel, ei ole mõtet imestada meie madala majanduskasvu üle. Kui võrrelda näiteks soomlaste majandusuudiste ja diskussiooni taset meie omaga, siis siin on meie mahajäämus suurem kui majanduses tervikuna. Kõik algab õigetest mõtetest ja sellest, millest me ühiskonnas mõtleme ja räägime.