«Kui täna ei jõua inimesed kergemate liiklusõnnetuste korral süüdlases kokkuleppele, peavad nad sageli mitu tundi politseid ootama. Politsei prioriteediks on sellised väljakutsed, mille puhul on inimese tervis ja elu ohus. Need väljakutsed teenindatakse ära esmajärjekorras ja madalama prioriteediga väljakutsed pannakse järjekorda. Pardakaamera olemasolu aitaks selliseid olukordi vältida,» ütles Kommusaar Postimehele.
Ta märkis, et kui pardakaamera salvestiselt on näha liiklusõnnetuse toimumise asjaolud, saavad õnnetuse osapooled pöörduda ise kahjukäsitleja poole, kes saab teha selle põhjal oma otsused. Sellisel juhul poleks tarvis tunde sündmuskohal politseid oodata ja ummikuid tekitada.
See aitab Kommusaare sõnul hoida kokku politsei nappi ressurssi, mida saaks kasutada efektiivsemalt mujal inimeste abistamiseks. Praegu teeb politsei sageli kahjukäsitleja tööd, tuleb plekimõlkimise sündmuskohale, fikseerib õnnetuse asjaolud, annab õigusabi ja aitab dokumente vormistada.
«Loomulikult tuleb politsei alati kohale liiklusõnnetuste sündmuskohale, kui tegemist on joobes juhi või inimkannatanutega,» lisas Kommusaar.
Pardakaamera salvestis on osutunud korduvalt oluliseks tõendiks
Kommusaare sõnul saab politsei kasutada pardakaamera salvestisi menetluses seaduslike tõenditena ja politsei on seda üha enam ka teinud.
«On ka ridamisi näiteid, kus pardakaamera salvestisi on kasutatud hoopis kolmandate osapoolte rikkumiste tõenditena. On olnud juhtumeid, kui pardakaamera salvestis mingist rikkumisest hakkab levima meedias, näiteks juhtumid, kuidas bussi- või autojuhid rikuvad silmnähtavalt liikluseeskirju. Mõnel juhul on sellistele rikkujatele just juhuslikult sündmuskohal olnud sõiduki pardakaamera salvestise põhjal karistus määratud,» rääkis Kommusaar.