Arvamuslugusid on laias laastus kahte sorti. Esiteks sellised, mida peab kirjutama, sest olukord nõuab. Teiseks sellised, mis sünnivad rohkem südame sunnil. Kõnealune tükk kuulub viimaste sekka. See libises ühel varajasel hommikutunnil minu sülearvuti ekraanile sisemisest pakitsusest anda oma lugejatele aimu president Toomas Hendrik Ilvese Ärma talu ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) saagas sisaldunud ebanormaalsusest, mis žanriliste eripärade tõttu polnud varem trükki jõudnud uudistest välja paistnud.
Tellijale
Kes tegi? Ise tegi!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See ei olnud tavaline arvamuslugu, sest reeglina pole ajakirjanikel kombeks oma töö traagelniite lugejatele demonstreerida. Ent olles Ärma-teemas mitme nädala vältel kogenud ridamisi tagasilööke, jõudsin veendumusele, et ses asjas ongi ehk õmbluskohad kõnekamad kui kangas nende vahel. Polnud aus seda teadmist enda teada hoida.