Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Kirjeldamatu viletsuse kirjeldamine (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Virve Aasma oma Jõgeva kodu üksinduses.
Virve Aasma oma Jõgeva kodu üksinduses. Foto: Kristjan Teedema

Kevadel saatis Tartu Ülikooli varasem filosoofiaõppejõud ja praegu Jõgeva haiglas psühhiaatrina töötav Valdar Parve mulle e-kirja, milles kirjeldas väikelinnas elava Virve Aasma elu. Kirja ajendiks oli deliirsete luulude käes kannatava naise kallaletung Aasmale, ent selles leidus ka ühe haruldase haiguse ja majandusseisu lühikirjeldus.

Helistasin Aasmale, rääkisime alul telefonitsi paar tundi, seejärel läksin Jõgevale kohale, istusime köögilaua taga ja ta kõneles veel. Tulemusena sündis lugu, milles polnud vaja teha suuri ja dramaatilisi sõnu. Ma lihtsalt kirjeldasin võrdlemisi lühikeste lausetega Aasma elu, millest leiab kõike seda, mida keegi ei sooviks ka oma suurimale vaenlasele.

Ränk haigus ja sellest tulenevad teised tõved. Päikesetalumatus. Krooniline depressioon. Nälja piiril elamine. Vägivalla all kannatamine. Kõigi oma õudustega ebareaalsena mõjuv lapsepõlv. Seda kõike oli nii palju, et küllap küsis ka mõni lugeja: kuidas on see võimalik? Kuidas saab jätta ühe inimese kanda sellisel hulgal kannatusi, kui need võiks jagada mitme vahel ja ka siis oleks see talumatu?

Märksõnad

Tagasi üles