Tugev kriitika: politsei ei suuda ohjeldada öist joomist ja roojamist vanalinna tänavatel

Nädala sees on vanalinnas üsna vaikne ja pidutsejad vanalinna elanikke eriti ei häiri. Nädalavahetustel on aga näiteks Väike-Karja ja Sauna tänaval üsna lärmakas. Foto: Priit Simson / Postimees

Vanalinna selts kurtis hiljutises kirjas siseministeeriumile, et politsei ei suuda ohjeldada öist mõõdutundetut joomist, lärmamist, kaklusi ja roojamist vanalinna tänavatel, politsei kinnitusel seisneb aga probleem selles, et baarid asuvad vanalinnas liiga lähestikku.

Vanalinna seltsi juhatus märkis kirjas siseministeeriumile, et käesoleva aasta kümne kuuga on Tallinna vanalinnas registreeritud 592 kuritegu ja 1122 väärtegu. Seejuures jääb väga suur arv süüteo tunnustega tegusid registreerimata. 

«Olukord, kus kuritegevus on koondunud Tallinna vanalinna eri piirkondadesse, sellest omakorda 35 protsenti Suur-Karja tänava piirkonda ja 15 protsenti Vana-Viru tänava piirkonda, pole vastuvõetav,» toonitas selts.

Paljude vanalinna elanike jaoks on muutunud küsitavaks politsei võime tagada mõistlik avalik kord Tallinna vanalinnas tervikuna. Nende sõnul on vaja muutusi nii politsei enda töökorralduses kui ka avaliku korraga seonduvates muudes kriitilistes valdkondades, nagu näiteks öisel ajal alkoholimüük kohapeal tarbimiseks, ööbaaride koondumine väikesele maa-alale ning lihtsamate väärtegude pikk ja kohmakas menetlus.

Teema tuli jutuks ka detsembri alguse poole toimunud nõupidamisel Tallinna kesklinna politseijaoskonnas, kus vanalinna elanikud väljendasid pahameelt, et politsei ei suuda vajalikul määral ohjeldada öist mõõdutundetut joomist, lärmamist, kaklusi ja roojamist vanalinna tänavatel, meelelahutusasutuste öist normeületavat müra, ebaseaduslikke tänavamuusikuid ning liikluseeskirju eiravaid tava- ja velotaksosid. 

Vanalinna elanikud leiavad, et lisaks liberaalsele alkoholi müügipoliitikale öisel ajal, on ettevõtjate hoolimatus suhtumises süüdi ka politsei initsiatiivi vähesus süüteomenetluste algatamisel ja trahvide tegemisel hoolimatute ettevõtjate suhtes. 

Vanalinna seltsi seitse ettepanekut:

• Suurendama peaks politsei füüsilist kohalolekut avaliku korra rikkumiste seisukohast kriitilistes kohtades ja –ajal.
• Politsei peaks oma töö korraldama selliselt, et jõuaks süüteoteate korral sündmuskohale hiljemalt poole tunni jooksul.
• Avaliku korra sündmusele peaks reageerima politseinik, kes tunneb seda konkreetset asumit ja selle elanikke ja ettevõtteid.
• Politseil tuleks algatada rohkem avaliku korra rikkumiste menetlusi omal algatusel, eriti öisel ajal.
• Politsei peaks ühtlustama oma praktikat reageerimisel avaliku korra rikkumise teatele.
• Politsei peab elanikke regulaarselt teavitama sellest, kuidas käituda olukorras, kus teda häirib avaliku korra rikkumine.
• Politsei koostöö munitsipaalpolitseiga peab paranema.

50 meelelahutusasutust luubi all

Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit tõdes, et politsei paneb ennekõike rõhku ennetusele ja see, kui turvaline on öisel ajal vanalinnas aega veeta, sõltub paljuski koostööst politsei ja kohalike ettevõtete, kodanike, munitsipaalpolitsei ja kohaliku omavalitsuse vahel.

Koostööd tema kinnitusel ka tehakse. Näiteks munitsipaalpolitseiga jagatakse omavahel infot ja korraldatakse üheskoos ka politseireide. Samuti on politsei kaardistanud asutused, kus pannakse kõige tõenäolisemalt toime korrarikkumisi, olgu nendeks siis avaliku korra rikkumised, vägivallakuriteod või vargused. Tallinna kesklinnas on selliseid asutusi kokku ligi 50 ja neist kolmandik on huvitatud politseiga koostööst.

«Oluliseks suunaks on see, et meelelahutusasutused ei müüks silmnähtavalt purjus inimestele alkoholi,» märkis Saarniit. Nimelt on seaduse järgi alkoholi müümine purjus inimesele keelatud, ehkki paljud baarid sellest reeglist kinni ei pea. Selleks aga, et baaritöötajate teadlikkust tõsta, korraldatakse töötubasid, kus politseiametnikud selgitavad, kuidas alkoholijoobes inimestega käituda ja alkoholi müümisest keelduda.

«Peab tunnistama, et vanalinnas on baarid ja teised meelelahutusasutused väga lähestikku, mis tingib selle, et nädala lõppudel on väiksel territooriumil palju alkoholi tarvitanud inimesi. Justnimelt alkoholi ebamõistlikus koguses tarvitamine viib tihtipeale lärmamise või kaklemiseni,» tõdes Saarniit, «ja joobes inimene on ka kergem saak kurjategijatele.» 

Kui meelelahutusasutuste paigutus oleks linnas hajutatum, oleks tema sõnul ka probleeme vähem.

Siiski saavad ka praegu asutused turvalisuse tagamisel nii mõndagi ära teha. «Oleme soovitanud ettevõtete turvameestel, et nad hoiaksid inimestel pilku peal mitte ainult siseruumides, vaid veenduksid, et ka asutuse ees on kord tagatud,» tõi Saarniit näite, et paljudel juhtudel toimuvadki suuremad korrarikkumised tänaval, kust alkoholijoobes seltskond end üks hetk leiab. 

«Kui ettevõtted ise teevad kõik selleks, et nende tegevus ei soodustaks korrarikkumiste toimepanemist, siis muutub ka vanalinn selle võrra turvalisemaks ja seda nii pidulistele kui ka kohalikele elanikele,» lisas kesklinna politseijaoskonna juht.

Politseipatrullide planeerimisel arvestatakse nii nädalapäevi, kellaaegu kui ka võimalikke üritusi. Nädalavahetustel öisel ajal liiguvad politseinikud jalgsi vanalinna tänavatel, et ennetada korrarikkumisi ja olla nähtavad, sest just nädalavahetused on kõige töisemad.

Piirkonnas on ka autopatrullid, kes saavad vajadusel operatiivselt sündmustele reageerida. «Kui üldjuhul oleme valmis selleks, et väljakutsete hulk suureneb nädalavahetusel, siis teatud ürituste ajal oleme samuti valmis reageerima suurendatud jõududega,» kinnitas Saarniit.

Paaril korral kuus tehakse ka politseireide eesmärgiga konkreetseid rikkumisi ennetada või välja selgitada. Sellistel reididel pööratakse erilist tähelepanu näiteks alaealiste kogunemiskohtadele, et tuvastada laste poolt alkoholi tarvitamist.

Ta lisas, et politsei prioriteet on reageerida operatiivselt juhul, kui kellegi elu või tervis on ohus. Sündmustele, kus kellegi elu, tervis ja vara ei ole ohus, reageeritakse esimesel võimalusel.

Siseministeerium vastab vanalinna seltsi kirjale hiljemalt 11. jaanuaril.

• Tänavu kümne kuuga on Tallinna vanalinnas registreeritud 592 kuritegu (66 protsenti varavastased, 25 protsenti vägivallakuriteod). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud kuritegude arv vähenenud 25 protsendi võrra.
• Tänavu kümne kuuga on vanalinnas registreeritud 1122 väärtegu, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on väärtegude hulk vähenenud kümne protsendi võrra.
• Enim kuritegusid pannakse toime suveperioodil.

Allikas: politsei- ja piirivalveamet